Announcement

Collapse
No announcement yet.

Üldiselt säästmisest

Collapse
This is a sticky topic.
X
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Üldiselt säästmisest

    Teid finantsvabaduse ja jõukuse poole on mitmeid, üldiselt need jaotuvad kahte suunda: kulude kärpimine ja tulude suurendamine. Lühikeses plaanis esimesi samme finantsvabaduse teel tehes on tihtipeale ainuvõimalik, lihtsam ja kiiremini toimima saadav võimalus säästmine. Säästmine on teenistuse kasutamata jätmine, tarbimise edasi lükkamine.

    Sääste on mõistlik omada väga mitmel põhjusel: ootamatuste vastu kindlustamiseks, planeeritud suuremateks kulutusteks, ka lihtsalt parema enesetunde jaoks teades et saad töö kaotuse või auto katki mineku korral ikka kenasti hakkama. Sääste saab hakata kasutama ka investeerimiseks.

    Üldjuhul on tegemist pigem lühiajalise raha kogumisega ja paigutamisega näiteks pangakontole, säästude puhul on tähtsaim, et kõrvale pandud summa ei väheneks ja et oleks lihtne ja kiire kätte saada, tihti hoitakse sääste lihtsalt pangakontol. Soovitatakse omada sääste sõltuvalt vajadusest, et need kataks ära kolme kuni kuue kuu elamiskulud. Mõistlik on teha eraldi konto säästude jaoks kuhu palgapäevaks või järgnevaks päevaks teha püsimakse, et iga kuu ikka säästmine toimuks automaatselt, lisaks pole vaja sellele kontole pangakaarti tehagi, et ei tekiks liiga kerget kiusatust sealt kulutada.

    Soovitused säästmise ulatuse kohta erinevad oluliselt, üldiselt soovitatakse vähemalt 5-10% teenistusest säästa, aga paljud suurem sissetulekuga või lihtsalt suurema säästmishuviga inimesed sihivad tihti ka kaugemale, mitmed on eesmärgiks võtnud 50% klubiga liitumise, mis tähendab seda, et teenistusest säästetakse ja/või investeeritakse vähemalt 50%!

    Säästa annab hakata koguma mitmetest erinevatest kululiikidest tõmmates neis kulutusi koomale. Tasub teha enda eelarve, vaadata üle palju millelegi kulub ja mille puhul annaks kokku hoida, vähemaga läbi saada. Põhilised suuremad kululiigid eraisikule, kus tihti annab leida kokkuhoiuvõimalusi on järgnevad:

    1) Auto. Tihtipeale läheb leibkondadel isegi kuni 30-40% sissetulekutest kõigele autoga seonduva peale, liising/järelmaks, bensiin, auto hinna langus, parkimine, remont, ülevaatus jne. Samas näiteks Tallinnas on ühistransport tasuta (ehk maksumaksjad maksavad küll kinni), ka muidu on selle kasutamine odavam kui auto omamine tiheasustusega piirkondades, on võimalus töökohale lähemale kolida. Tihtipeale on ühistranspordiga + jala liikumine ka palju tervislikum.
    2) Eluase. Noore inimese puhul on võimalik korterit jagada, vanemate juures elada või muidu vaadata üle kas nii suurt või uhket eluaset ikka on vaja. Tihti leiab ka sarnase või vajadustega sobivama eluaseme odavama hinnaga.
    3) Peod ja väljaskäimised, siin annab tohutult kokku hoida, alustades näiteks klubides käimise asemel sõpradega üksteisel külas käimisest kuni üldse pidutsemise osalise asendamisega teiste hobide ja väljakutsetega. Näiteks teiste finantsvabaduslastega Cashflow mängimine.
    4) Võlgade tagasi maksmine. Intressid on mõttetud kulud tarbimisesemete puhul. Kui ei jõua kohe välja osta pole mõtet omajagu lisaks maksta intressidele, pigem lükka ost edasi kuni jõuad kohe välja osta. Laenu peale on mõistlik osta ainult ajaga hinnas tõusvaid või teenistust tõstvaid asju ja sedagi ainult madalama intressiga kui investeeringu tootlus on. Näiteks kinnisvara või arvuti taga töötaja puhul asjalikum arvuti, kui see aitab tal teenistust tõsta rohkem kui laenu kulud on.
    5) Väljas söömine. Tööle näiteks tasub ise kodus toitu kaasa teha, sest igapäevaselt väljas söömine võib tähendada suurusjärgus €100-300 või rohkemgi kulusid, samas ise valmis tehes saab ka suurusjärguga €50 hakkama. Tihtipeale on ise tehtud ka tervislikum, väljas kiiruga kiputakse ikka rämpsu omajagu tellima ja ajakulu on ka väiksem kui restorani ja toidu valiku peale kuluks ja toidu valmimisele, minekule-tulekule.
    6) Paremate diilide kasutamine, soodustusega ostmine. Näiteks http://www.pakkumised.ee sarnase saidi kaudu saab väljas süüa, nädalavahetuseks linnast välja ja igasuguseid muid teenuseid ka poole hinna eest.

    Kindlasti on veel paljusid valdkondi kus annab säästu leida, tasub üle vaadata enda kulud, iga kulutus kindlasti õigustatud pole ja säästukohti leiaks vabalt kui ainult otsida.

    Kuidas Sina säästad, millelt annaks veel säästa?

  • #2
    Igatahes point lihtne, tee automaatne kanne palgapäeval enda jooksvalt kontolt eraldi säästmiskontole. Säästmiskontole pole mõtet pangakaarti teha, et oleks lihtsam hoiduda kiusatusest seda kulutada. Paljud säästmisgurud nimetavad seda tehnikat üheks effektiivseimaks alustamisel ja pean ise ka tõdema, et see on mind ka omajagu aidanud. Tasub igatahes käima panna see süsteem ja kasvõi unustada ära, et sul on ka säästmiskonto. Distsipliiniga maadlejatele veel nõuandeks, et see konto võib ka teises pangas olla ja ära võta endale selle konto internetipanga paroole.

    Paljudel meist on probleeme, et sõltumata palga suurusest sulab see enne palgapäeva ära. Sel puhul aitab säästmisega algust teha just Esmalt maksa endale printsiip. Kindlasti on siis võimalik ka väiksema palgaga hakkama saada, enamus meist on vähemalt mõni aasta tagasi teeninud ka ca 10% vähem või on tutvusringkonnas inimesi, kes vähem teenivad, aga saavad siiski kenasti hakkama. Ka kordades suuremat palka on võimalik ära kulutada ja lausa võlgadesse jääda. Säästmine on suhtumise, lausa harjumise küsimus. Ideaalis võikski säästmine selliseks positiivseks harjumuseks saada.

    Proovimegi siia koguda järjest säästmisnõuandeid, et saaksime tulevikus järjest suurema osa teenistusest kulude realt ära säästmise reale suunata ja sealt edasi ka investeerimisse.

    Kommenteeri


    • #3
      Hea artikkle Rahafoorumi Taaviga: http://www.kuulutaja.ee/saasta-ja-in...esest-palgast/

      Kommenteeri


      • #4
        Delfis on ka sama artikkel http://eestielu.delfi.ee/laaneviruma...as?id=71747095 . Kui meedias on juba levimas väited nagu oleks eestlaste hulgas tänu finantsvabadust, investeerimist, ühisrahastust jms propageerivale tegevusele finantskäitumine paranemas (nt http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2...ad-massidesse# ), siis seda "hüpoteesi" on võimalik ümber lükata, lugedes artikli järel olevaid kommentaare. Sealt saab pildi, kuidas keskmine Eesti inimene rahaasjadest tegelikult mõtleb.

        Kommenteeri


        • #5
          Nõus täiesti, kuigi võib ju tunduda, et huvi investeerimise vastu kasvab, siis seni on progress ikkagi väga vaevaline ja väga vähe teatakse teemast. Ühisrahastuses on võib-olla 1000-1500 inimest, Tallinna Börsi enamus ettevõtetel on aktsionäre 500-2000 vahel, vaevalt teist-kolmandat kinnisvaraobjektigi rohkematel on. Mõni tuhat inimest ainult tegeleb aktiivselt investeerimisega ja sellega enda varade aktiivse kasvatamisega. Kelle jaoks mis moodustab massi. Tundub, et suurusjärgus pool protsenti rahvastikust investeerib, võib-olla vähemgi. Arenenumates ühiskondades on investeeringuid ikka mõnekümnel protsendil inimestest, meil on veel väga pikk tee käia, et jõuda investeerimisega massidesse.

          Kommenteeri


          • #6
            Üks noor teekonnal finantsvabaduse suunas: http://www.businessinsider.com/exact...e-at-40-2015-3

            Kommenteeri


            • #7
              Quoras erinevaid vastuseid küsimusele, kuidas noorelt pensionile jõuda kui juba sääste on: https://www.quora.com/I-have-75k-sav...ampaign=buffer

              Kommenteeri


              • #8
                See key point, mida sellest artiklist välja tuua: “Follow the Laws of Gold and don't neglect the first step: find and spend time with other people who are wise in creating wealth --- this alone will make all the difference.

                Kommenteeri


                • #9
                  Mingi sarnane mõttetera on ka, et sa oled jõukuselt enda viie parima sõbra keskmine vms. Tutvusringkonna finantskäitumine ikka mõjutab.

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Väga leidlik variant, et säästa 90% oma palgast.
                    "The main things that I have are a bed, a dresser, and I built a coat rack to hang up my clothes."

                    Kommenteeri


                    • #11
                      Võid ju metsas puujuuri ka süüa ja onnis elada. Kuid kas see on eesmärk?

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Originally posted by vahur View Post
                        Võid ju metsas puujuuri ka süüa ja onnis elada. Kuid kas see on eesmärk?

                        Noorena automajas või kaubaautos elada pole üldse ju miskit hullu ega ekstreemset. Sellega saaksid alustuseks väga hea investeerimisportfelli kiire ajaga.

                        Kommenteeri


                        • #13
                          Eestis kahjuks löö kulud kokku ja veendud üsna kiiresti, et ega sa kokku midagi ei hoia. Kliima paneb omad tingimused paika. Ja investeerida nii, et elukeskond on samas ***** - sellisel asjal ma mõtet ei näe. Asjad peavad tasakaalus olema.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            Originally posted by vahur View Post
                            Eestis kahjuks löö kulud kokku ja veendud üsna kiiresti, et ega sa kokku midagi ei hoia. Kliima paneb omad tingimused paika. Ja investeerida nii, et elukeskond on samas ***** - sellisel asjal ma mõtet ei näe. Asjad peavad tasakaalus olema.

                            Kohe kindlasti säästad ja noorena võib veidi rohkem pingutada ja elada kehvemates tingimustes mõned aastad, et tulevik helgem oleks. Kõige lihtsam variant on muidugi nagu siinsel kasutajal Visioonil, kes elab vanemate juures ja saab säästa 90% sissetulekust.

                            Kommenteeri


                            • #15
                              Proovi üks sügis-talv-kevad Eestis kaubaautos või automajas üle elada ja siis tule rääkima säästmisest.

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X