Announcement

Collapse
No announcement yet.

Ühisrahastus Eestis

Collapse
This is a sticky topic.
X
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Ühisrahastus Eestis

    Ühisrahastusplatformid Eestis:

    Bondora - Ühisrahastuse teerajaja Eestis, P2P laenud, investoritele pakutakse suurusjärgus 20% intresse, samas aktiivsemate rahablogide andmetel viimasel ajal kasvab probleemsete laenude osakaal.

    Hooandja - kultuuriprojektidele hoo andmise keskkond. Kuna rahastajatele jääb suuresti ainult andmisrõõm ja hea tunne eesti kultuuri edendamisest, siis siinkohal investeerimisest rääkida ei saa.

    Stardipaik - spordipojektide käivitamise keskkond. Taaskord rahastajatele osalusrõõm.

    Crowdestate - Kinnisvara ühisrahastus, mudelid on kasumijaotuse põhised. Küllaltki uus sait, investoril on oodata 10-20% vahemikus tootlust, positiivse stsenaariumi korral ka mõnevõrra rohkem.

    Estateguru - Kinnisvara ühisrahastus, mudeliks on hüpoteegi ja vahest lisaks ka juhatuse isikliku käendusega tagatud laenud. Pakutavad intressid on jäänud 8-15% vahele.

    Investly - Ettevõtete ühisrahastus, mudeliks laenud, millel rangemas mõttes tagatised puuduvad, seda püütakse korvata tõhusa taustakontrolliga. Suuremat riski korvab ca 20% kanti jääv aastaintress.


    Teatava mööndusega lähevad siia alla ka:

    Mintos - P2P laenud Lätis kinnisvara tagatisel ja Eestis Autode tagatisel, intressid jäävad 10-20% vahemikku.

    Crowdana - Eesti startuppidesse investeerimine saadava osaluse kujul. Riskid kindlasti üksikute investeeringute puhul väga kõrged ja oleks soovitatav jätta professionaalsetele investoritele. Hetkel pole ka ühtegi projekti üleval.

  • #2
    Huvitav kas ühisrahastuse kuiseid intresse ka võetaks arvesse laenutaotluse puhul rahavoona? aitab see kaasa laenu saamisele ja tingimuste paranemisele?

    Kommenteeri


    • #3
      Plaan ka osa oma rahast ühisrahastusse panna. Küsiks siis targematelt, et kas Bondoras on võimalik praegu ka ainult käsitsi investeerida, et ei pea mingi strateegiaga liituma? Kuidas täpsemalt käituma peaks, et mingit strateegiat ei aktiveeriks. Ei julge isegi sissemakset teha praegu, sest kardan, et mingi vale klikk ja kogu raha on hetkega kuskil Hispaania avarustes.
      Mõtlesin, et prooviks Eestisse veidi laene tilgutada. Siinne maksekäsu kiirmenetlus peaks ju suhteliselt hästi toimima, kui tagasi ei maksta.

      Kommenteeri


      • #4
        Bondoras on täiesti võimalik käsitsi investeerida ja hispaanlasi ei tasu karta, sest enne investeeringute tegemist saad kõik sättida täpselt enda tahte järgi ja enne igat tegevust pead nõustuma reeglitega, lisaks saad lepingu iga laenuga kaasa ja midagi automaatselt ei toimu (kui ise portfellihaldurit ei aktiveeri).

        Võid mu päevikust ka veidi infot ammendada, peaks olema sobilik alustajale. Kui veel küsimusi on, siis võid privasse ka kirjutada.

        Kommenteeri


        • #5
          Originally posted by MadisM View Post
          Huvitav kas ühisrahastuse kuiseid intresse ka võetaks arvesse laenutaotluse puhul rahavoona? aitab see kaasa laenu saamisele ja tingimuste paranemisele?

          Sellele küsimusele võiks ka keegi targem vastata. Samuti tekkis küsimus, et kas eraisikuna on ka võimalik kuidagi näiteks investeerimiskontoga selle värgi ära siduda ja nii maksukohustust edasi lükata? Või oleks mõistlikum suuremate summade puhul ikka otse ettevõtte alt tegutseda?

          Kommenteeri


          • Stykos
            Stykos commented
            Editing a comment
            Ühisrahastuseplatvormid vaatavad due diligence'i läbi viies sinu 6 kuu pangakonto väljavõtet. Kui sa igakuiselt kannad platvormilt välja saabunud intressid, siis tõenäoliselt kategoriseeritakse need Bondora puhul "muud tulud" all ning seeläbi tõuseb sinu laenusaamise võimalus. See on minu arvamus, kusagil neid protsesse päris täpselt lahti ei ole seletatud ning 100% usaldatava vastuse saamiseks tuleb ilmselt portaalilt otse küsida.

            Investeerimiskonto kohapealt - Antud hetkel investeerimiskonto süsteem ühisrahastusele ei laiene, mis tähendab, et eraisikuna investeerides tuleb saabunud intresside pealt maksta tulumaksu ning default'e maha arvata ei ole võimalik. FinanceEstonia on loonud n-ö töörühma, kus üheskoos platvormidega töödatakse välja regulatsioone ja muid sätteid, kindlasti tasub selle töörühmaga ühendust võtta ning pakkuda välja investeerimiskonto süsteemi loomine. Siiski on nende esmane ja kõige tähtsam ülesanne luua regulatsioonid, mistõttu võib nimetatud süsteemi loomine üpris kaua aega võtta. Suuremate summade puhul tasub kindlasti OÜ alt investeerida.

        • #6
          Ei tea, mis on see suure summa piir, millest alates tasub seda ettevõtte alt teha.

          Kommenteeri


          • #7
            Kui ühisrahastuses läbi ettevõtte tahad investeerida, siis peaks vist selle ettevõtte põhitegevus midagi muud olema? Kui põhitegevuseks on laenuandmine, siis minu teada on päris palju kriteeriume, millele ettevõte vastama peab ja ainult ühisrahastuses laene välja andes neid tingimusi täita ei ole võimalik.

            Kommenteeri


            • #8
              Huvitav küsimus iseenesest. Pole veel ise õudnud ettevõtte loomiseni. Keegi targem võiks vastata küll sellele.

              Majandaja küsimusele vastuseks ma arvan, et äkki peaks iselleks isikliku portfelli investeerimise tootlus oodatavalt olema suurem kui ettevõttega seonduvad kulud näiteks aastas? Asutamine + raamatupidamine + enda lisanduv ajakulu. Vast kusagil €5000-10000 vahel võiks juba kaaluda ettevõtte tegemist.

              Kommenteeri


              • #9
                Mina küll ei tea, et mingeid kriteeriume on, kui investeerid ettevõtte alt iseenda raha. Kui sa kaasaks sinna võõrast raha, siis on seal päris karmid nõuded.

                Kommenteeri


                • #10
                  võib-olla jah mina valesti aru saanud siis asjast. Ütleme aga kui ma registreerin omale ettevõtte, siis ma pean ka panema, mis saab ettevõtte põhitegevuseks. Kui selleks panna laenuandmine, siis kuidas nt mööda hiilida selles artiklis kirjeldatust (http://www.finoracapital.eu/kogu-lae...ranged-raamid/). Või siis tuleks panna ettevõtet tehes põhitegevuseks miski muu valdkond? Äkki keegi oskab selgitada, sest mulle see ettevõtte alt laenuandmine samuti segaseks jäänud

                  Kommenteeri


                  • #11
                    12 head põhjust oma järgmise kinnisvaraprojekti ühisrahastamiseks: https://crowdestate.eu/12-head-pohju...rahastamiseks/

                    Kommenteeri


                    • #12
                      Shark Tanki 6. hooaja 16. osas investorid hindavad uut ühisrahastuskeskkonda alates 21.50.
                      https://www.youtube.com/watch?v=j-mz_bEe4Lo

                      Päris kriitilised on.

                      Kommenteeri


                      • #13
                        Originally posted by MadisM View Post
                        Shark Tanki 6. hooaja 16. osas investorid hindavad uut ühisrahastuskeskkonda alates 21.50.
                        https://www.youtube.com/watch?v=j-mz_bEe4Lo

                        Päris kriitilised on.
                        Hea link, Madis!

                        Mark Cuban mulle isiklikult ei meeldi. Ta on liiga pealiskaudne ja kohati ülbe. Ka antud teema puhul. Võib-olla saan mina valesti asjadest aru, kuid tema näide "vanaema paneb oma viimased 1000 dollarit investeeringusse ja siis ta istub sellega kuni projekti lõppemiseni kinni" ei ole pädev kirjeldamaks ühisrahastust. Lending Club ja Prosper väljastavad lepinguid, mis on hiljem kaubeldavad FOLIOfni järelturul. Bondora on Eestis esimesena ära teinud järelturu ning kuuldavasti on Estateguru ja Crowdestate selle poole tugevalt püüdlemas, et oma järelturg ära teha. Seega me ei saa väita, et likviidsust on tõesti täiesti olematu.

                        Teine asi on aga see, et investeerida ei tohiks kunagi toiduraha. Seega peaksid ühisrahastusplatvormid tegema jõulisemat tööd eraisiku portfellihalduse teadvustamisel. S.t. ära tule investeerima toidurahaga, hoia vähemalt 6-kuu raha alati likviidsena (rahas) jne. Üldiselt näen mina ühisrahastust teises perspektiivis kui shark tanki investorid.

                        Kommenteeri


                        • #14
                          Kuidagi jääb silma, et sul Tauri on otsekohese ütlemise vastu midagi, Siidrikoja puhul jäi ka silma. Cuban on näinud pealt ja ise vist osalenud ka 2001 .com mullis ja praegu ühisrahastuskeskkondade levik ja nende arv läänes juba meenutab oluliselt mulli. Sel ühisrahastusel oli vist üks ca 150k diil all ainult, 1,25% teenustasu puhul teeks see ca $2k käivet ettevõttele! Mis mõttes hinnatakse paaritonnise käibe!!! pealt enda ettevõte milli peale kui konkurents on juba väga tihe ees ja mingit olulist eelist sel keskkonnal teiste ees polnudki? Eelmise tehnoloogiamulli puhul kõrbes sadu ulmevaluatsioonide ja olematu käibega tehnoloogiafirmasid, kel kasumisse jõudmine oli umbes 64. järguline prioriteet. See ühisrahastuskeskkond meenutas talle tõenäoliselt 1-1le seda mulli. Mul pole midagi selle vastu, et öeldakse otsekoheselt, et jura on jura, tulebki öelda. Ettevõtja ja investor pole klienditeenindaja, kui ta näeb jura, siis ta peakski nii ütlema, pole mõtet aega raisata pikalt seletamisele, et miks jura ikkagi on jura. Piisavalt oled jura näinud, siis tunned seda juba kiiresti ära ja reaktsioon ei peagi olema viisakas. Mul ka kutid ajavad kelbast vahest, kärss kärnas ja maa külmunud, igasugused võimatud ja võimalikud põhjendused on nende ja maailmavalitsemise vahel, aga reaalsus on see, et lihtsalt ise ei panda vajalikku effortit sisse. Ma ei vaevu ka sama vastust 174. korda lahti seletama iga kord. Selle saate formaat on ka osalt meelelahutus, vahest tulebki seal teravalt panna, kuivalt numbrite ragistamise puhul seda ei vaadataks lihtsalt.

                          Selle ettevõtte puhul on vaja kuludejärgselt kasumisse jõudmiseks mitukümmend milli laenukäivet aastas, et näiteks 10x aastakasumit kaubelda peaks tõenäoliselt mitmesajakiloste kulude järel veel 100k üle ka jääma kasumiks. Ühelt tehingult ja 150k vms laenukäibelt (ehk ettevõtte ca $2k käibelt) selleni on väga pikk tee ja tuleb veel palju kulutada, et nii investoreid kui ka arendajaid just sellele saidile taha saada. Ja sellise asja puhul konservatiivselt võttes, siis mingi hetk ka tuleb majanduslangus kus teema geneb kindlasti miinust... Pigem siseneks tõesti kusagil 6-8x kasumilt, mida ettevõttel paraku pole. = jura! MOTT ja Cuban pole ülbe vaid tark. Ühisrahastuskeskkonnad pole mingid rahalehmad, kindlasti mitte ainult eesti mastaapides. Paari töötaja palgad venitab välja ja thats abou it. Kusagilt jäi meelde, et Bondora kahjum oli 1,4 milli eelmine aasta ja vaadates kui suur osa nende laenudest miinuses juba väga heal ajal ja palkade suure kasvu tingimustes hapuks on minemas, siis tõsiselt tekib küsimus, kas see elab halva aja üle kui palgad langevad ja tööpuudus tõuseb, uusi laene enam väga välja ei anta ja vanadest tuleb tõenäoliselt alla poole tagasi.

                          Järelturust räägime ikka alles siis kui see olemas on, internetis räägitav plaan ja reaalsus lähevad tegelikult päris harva kokku, ka parimate kavatuste korral. Seni kuni seda pole, seda pole, null pole üks ükskõik kust nurga alt vaadata. Ühisrahastus võiks tootluse kõrval tõesti rohkem riskidest, likviidsusest ja hajutatusest rääkida.

                          Kommenteeri


                          • #15
                            Crowdestate'i asutaja Loit Linnupõlluga intekas kuidas teha kodutööd enne ühisrahastusse investeerimist: http://arileht.delfi.ee/news/investe...3E+Majandus%29

                            Kommenteeri

                            Working...
                            X