Announcement

Collapse
No announcement yet.

Amatööride aktsiaanalüüsid

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Amatööride aktsiaanalüüsid

    Mõtlesime rahaa'ga, et hakkame iga teisipäev erinevaid eestlastele huvitavaid börsiettevõtteid analüüsima. Proovime vaadata nii plusse kui miinuseid ja mõelda kas ise oleks huvitatud selle aktsia omamisest. Olgu ära öeldud, et me liiga kõvad käpad sel alal pole, nii et kel kogemust ja teadmisi rohkem võiks meid parandada või täiendada.

    Me pole veel ära otsustanud, kas vaatame homme Tallinki või Olympicut, mõlemad on ühed suurimad ja ka börsihuvilistele tuntuimate firmade seas. Siinsed analüüsimajad on rohkem positiivsed hetkel Tallinki osas, vast vaatame seda enne.

  • #2
    Väga huvitav ettevõtmine, juba ootan!

    Kommenteeri


    • #3
      Oleks ka huvitatud kuulama, mida targemad räägivad

      Kommenteeri


      • #4
        Nonii, üritan siis midagi kribada Tallinki kohta. Kõigepealt selline toores ülevaade taas ettevõtte numbritest: http://www.nasdaqomxbaltic.com/marke...ls&tab=reports

        PB on kohe hea 0,66. See tähendab, et ettevõtte turuväärtus on ainult 2/3 tema raamatupidamisväärtusest, ehk kui ettevõte laiali lõhkuda ja osadeks müüa, saavutaks rahalist võitu. Pole mingit kindlat kordajat, et mis tasemel see olla viks, sõltub palju ka teistest numbritest, aga kui see nr on alla ühe, siis see mõjub kindlasti aktsiahinnale toetavalt, ei saa enam palju kukkuda.
        PE (viimase 12 kuu oma) on 13,47. See jällegi on Balti aktsiatest natuke üle keskmise, paljudel on see kusagil 10 kandis, aga kuna see on üks väheseid Baltikumi ettevõtteid, mis ka suurematele fondidele huvi pakub ja likviidsem veidi on, siis võib ka kallimal tasemel kaubelda, eriti kui veel PB toetab ja on näiteks positiivseid väljavaateid.
        Tulud (revenue) on küllaltki samad olnud, 2012 - 944 miljonit, 2013 - 942 miljonit ja 2014 - 921 miljonit. Tulusid viimaste aastate jooksul kasvatatud pole, mis annab põhjust kahelda ka tuleviku tulude kasvus ja see seab ka piirid kasumi kasvule.
        Kasum (net income) on kahanenud nende kolme aasta jooksul 56,3 miljonilt 27,3le miljonile. See paneb muretsema, kasum on vähenenud omajagu rohkem kui tulud.
        Võlataset on vähendatud 981 miljonilt 907 miljonile ja raamatupidamisväärtus (equity) on tõusnud 761 miljonilt 778 miljonile, need on kergelt positiivsed. Võla tase on siiski veel kõrge ja kõrgemate intresside tagasitulek kindlasti survestaks marginaale, vähemalt ettevõte eesmärkide seas on võlataseme alandamine.

        Üldisemad trendid pigem toetavad: madalamad kütusehinnad, madalad intressid ja viimase kahe kuuga on saadud ka reisijate arv kenasti üles.

        Käesoleva aasta esimese kvartali raportist hakkab kohe silma, et vaatamata 5,9% väiksemale reisijate arvule (1,9 mil) siiski käive tõusis 1% €190,2 miljonile, seda osalt tänu kasvavale kaubaveole ja ka investeeringutele pardal, millega saadakse rohkem tulu reisija kohta parda restoranides ja poodides. Kasvas ka brutokasum 26,1 ja kasum enne makse ja kulumit (EBITDA) 19,5 miljonile, mis on vastavalt 14,3 ja 15 miljoni võrra paremad näitajad kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Rahavoog tõusis 19,2 miljoni võrra ja netokahjum oli 13,3 vs 23,4 miljonit eelmine aasta. Kulude juhtimises on ka edusamme tehtud ja operatsioonilisi muudatusi, mis sääste andsid. Olgu öeldud, et esimene kvartal on Tallinki nõrgim alati ja põhikasum tuleb suvekuudel. Esimese kvartali tulemustega võib igatahes ilusti rahule jääda. Reisijate kasvu korral oleks siin potentsiaali küll.

        Me ei saanud raportitest väga aru, mis laenude intressid on. LHV foorumis kasutaja Sidekick, kellel ka Balti börsil päris suur aktsiate kogus on, näiteks kurtis ühe Norra laenu üle. Vaadates aastaraportist võlataset 907 miljonit ja intressikulu €33,3 miljonit, siis kusagil 3,7% kandis keskmiselt. Neil see norra laen on kusagil 5% juures ca 100 miljoni jagu, loodaks, et kasumlikumatel suvekuudel maksavad seda jõuliselt tagasi. Norra laenu leidsin ettevõtte presentantsioonist: http://www.tallink.com/documents/101...d-f810f64115bc Selliseid lihtsaid presekaid võiks rohkem ettevõtteid teha, saaks kiire ülevaate palju visuaalselt meeldivamalt kätte.

        Üks asi mis häiris oli fakt, et finantsjuhiks oli määratud suuromaniku poeg Harri Hanschmidt. Kindlasti on tal olnud võimalus isa kõrvalt õppida ametit, aga ikkagi paneb kahtlema, kas IT haridusega omaniku poeg sellele kohale sobivaim kandidaat oli... Veel paar asja, mis segaseks jäid olid Tallinki takso ja hotellide üksuse omandus. Takso vist on ca 33% ulatuses Tallinki kontserni osa. Kusagilt ammusest ajast meenub, et need on suuromanike Infortari valduses suuresti ja omanikud keeravad selle kaudu kasumit Tallinkist välja jättes väikeaktsionäridele supi lahjema osa. Aga pole kindel kas õigesti mäletan ja võib-olla on seis ka muutunud. Raportis nad igatahes related parties all kirjas (ju on Infortari valduses) ja hotelli töötajad pole ettevõtte töötajate alla arvestatud. Tulevad ka meelde varasemad skandaalid ja suhtumine töötajatesse, äri ajamine baltikumi moodi.

        Stefan tegi LHV's ka mingi poindi millalgi, et Tallinki aktsia on ka dividende arvesse võttes ainult langenud selle 10 aasta jooksul kui börsil oldud ja selle aja jooksul on makstud sadu miljoneid intressidena Skandinaavia pankadele, aga aktsionäridele on jäänud ainult aktsia omamisrõõm. Üldiselt omanike suhtumine väga ei meeldi. Ühes postis võrdles ta ka, et Tallinna Kaubamaja intressikulu on 1,2% + Euribor vs Tallinki 3,02% + Euribor, päris kõrge ikkagi. Pantile oli ka makstud €900 000 lahkumishüvitist, väga sick. Stefan mainis, et see on kehv, mainekahju vältimiseks tuleks selgitada selliseid asju, et miks nii palju. Veel ei meeldi aktsionäridele ettevõtte plaan uus üle €200 miljoni maksev LNG laev osta, mille jaoks suurt võlga vaja, see plaan läheb otseselt vastuollu ettevõtte eesmärgiga laenukoormust vähendada ja dividende maksta ning võib ka tulevasi kasumeid aktsionäride arvelt pankadele suunata...


        Teisest küljest professionaalseid analüütikuid Tallinki tulemused üllatasid positiivselt ja seda vaadatakse ühe suurema ülespoole potentsiaaliga aktsiana Baltikumis. Kulude koomale tõmbamist ja pardal tehtud investeeringud reisijate kulutuste suurendamiseks peaks kasumlikkust omajagu tõstma, mis nende käibe juures võib päris võimsalt mõjuda. Näiteks Stefan hakkas trendi välja tõmbama: "2014 aasta oli päris nõrk, ikka oli Tallinki operatiivne rahavoog 22,3 sent/aktsia. Kui vaadata vaid Q1 siis eelmisel aastal oli operatiivne rahavoog -0,2 sent/aktsia, tänavu aga +3 sent/aktsia. Aga jah, muidugi on võimalik laevadesse üle investeerida." Tõusva reisijate arvuga, tulude kasvu, kulude kontrolli peaks finantsnäitajad paranema omajagu, Swed ootab kasumiks see aasta €53 miljonit ja järgmise aasta dividendideks 4 senti aktsia kohta. Swedi hinnasiht on €1,05 ja LHV'l on õiglase hinna vahemikuks 85-95 senti aktsia kohta.

        Targu me siin Rahaasjade poolelt oma hinnasihi pakkumisest loobume, ei näe mõtet puusalt tulistama hakata. Pankadel on oma mudelid olemas kuidas nad neid hindu leiavad, me siis proovime kiirelt poolt ja vastuargumente vaagida. Pigem vast oleks kergelt positiivne praeguse hinna pealt.


        Sidekickilt lõpetuseks selline post: "Müüsin kogu oma Tallinki positsiooni. See laevuke ei seila mitte kuhugi. Reisijanumbrite muutus -0,2% või +1,2% ei muuda suures plaanis mitte midagi. Ettevõte lubas võlga vähendada et saaks dividende maksta, selle asemel suurendatakse võlakoormat uue laevaga ja võeti Norrast tobe laen, mis paneb pool kasumit lukku. Laienemisvõimalused on väga piiratud. Kokkuvõttes on tegemist rahalehm tüüpi ettevõttega, mis ei ole rahalehm. Mitu korda PE suhet sina maksaksid sellise ettevõtte eest?"

        Kommenteeri


        • #5
          Huvitav ettevõtmine. Kui kunagi jõuate Harju Elektrini, loeksin seda suure huviga. Ise pole mingisugune ekspert, aga imponeerib see, et viimased aastad on järjest suudetud dividende kasvatada (vb halb hoopis?). Viimati 0,15 (yield ca 5% !). Samas viimase 6 kuu aktsia hinna kasv on ikka sisuliselt ümmargune null (ok dividendide pärast väike kadu ju ka). Samas Balti börsi põhituumikusse kuuluvad Kaubamaja (+18%), OEG ja Tallink (mõlemad ca 8%). Oleks huvi Balti börsi Eesti ettevõtetesse ka raha paigutada, aga pean neid "põhiaktsiaid" (TVEAT, OEG, TKM, TAL) siiski pisut ülehinnatuks või vähemalt oma hinna vääriliseks ning meelsamini panustaks hea võimaluse korral kusagile mujale.

          Kommenteeri


          • #6
            Miks mitte kunagi jah. Huvitavas valdkonnas tegutseb. LHV foorumist kunagi lugedes jäi mulje, et HAE'st ülevaate saamiseks vaja ka nende Soome ettevõtte kohta uurida, sest vähemalt mingi hetk oli see osalus isegi üle poole nende turuväärtusest. Nüüd neil osalus selles ülijuhtide ettevõttes ka, mis võiks ka potentsiaali lisada.

            Järgmisena vaatame OEG'd ja peale seda pmst võime HAE ette võtta küll.

            Kommenteeri


            • #7
              Ma sooviks analüüsi saada Tallinna Vee kohta.

              Kommenteeri


              • #8
                Võtame Tallinna vee järjekorda. Paraku jaanide tõttu lükkub selle nädala analüüs homsesse, mul suur osa küll valmis juba, aga vaatame mõlemad ikka üle Olympicu.

                Kommenteeri


                • #9
                  Seekordne amatöörid aktsiaanalüüs lükkus edasi jaanipäeva tõttu, rahaa oli eemal ja ma olin pühapäevasest grillimisest haigeks jäänud. Suveilmad on ikka petlikud kusagil 10 kraadi juures.

                  Asja juurde ka, Olympic Entreteinment Groupi tegeleb kasiinomeelelahutuse äris, lisaks pakutakse ka majutusteenuseid. OEG aktsiatega kaubeldakse nii Tallinna kui ka Varssavi börsil, vist lisaks SFG’le ainus Eesti ettevõte mis ka mujal listitud. Ettevõte opereerib kasiinosid Baltikumis, Valgevenes, Poolas, Slovakkias ja Itaalias, aasta lõpus asutakse tegutsema ka Maltal.

                  Paljudele inimestele tekitab kindlasti küsimusi kasiinoäri eetiline pool. Mitmeid peresid on laostunud, see viib raha välja, maja alati võidab, küsitav on selle kasulikkus ühiskonnale. Teisest küljest näiteks riiklike lotode puhul läheb tihti 25-50% pileti hinnast võidufondist välja, kasiino puhul jääb see mängust välja minev protsent palju väiksemaks, enamasti 2-10% vahele sõltuvalt mängust. Kasiino on meelelahutus, mis paratamatult maksab, samamoodi nagu pubis käimine, teater, kino, mis iganes. Enamus meelelahutuste puhul saadav elamus maksab ehk nö „maja võidab,“ aga mikskipärast kontserdikorraldajatele rahva pealt rikastumist ette ei heideta. Näiteks jalgpalli puhul võivad reisikulud oma võistkonna välimängule olla omajagu üle 100 euro isegi, aga lemmikmeeskond kaotab… Kas jalgpall on siis ka paha?

                  Mina regulaarselt kasiinos käijana olen igatahes seisukohal, et mõistlikus koguses kasiinoskäiku võib olla meelelahutusena ka elukvaliteeti tõstev tegevus. Kindlasti Olympic ka teeb tööd vastutustundliku mängimise propageerimisel ja liigub eemale keldrikasiinodest pigem suurema mänguvalikuga ja parema meelelahutusega keskuste poole nagu Tallinnas rajatav Hilton ja Malta uus suurim kasiino.

                  Lõpuks ka finantsnäitajate juurde. Ettevõtte turuväärtus on ligi 280 miljonit eurot ehk üks suurimaid Baltikumi ettevõtteid, 2014 aasta kasum oli €21,6 miljonit, mis teeb PE näitajaks (teisisõnu hinna-kasumi suhteks) ligi 13. Balti turul on see pigem kallipoolne, aga suurematel ja likviidsematel see ongi kõrgem (huvi nende vastu suurem), mistõttu selle järgi vast tegu küllaltki mõistlikult hinnastatud ettevõttega. Paraku on kasum kahanenud vs 2013 aasta, mil see oli 25,7 miljonit, tasub põhjuseid uurida. Võlatase on madal, €22 miljonit võlga ja tulusid on suudetud kasvatada. Ülejäänud näitajad on sellises suuruses, et midagi välja ei anna neist järeldada, rentaabluskordajad (ROE, ROA) on 20% kandis täitsa mõistlikud, ettevõte suudab enda varadelt ja kapitalilt korralikku tootlust teenida.

                  Aastaraportist on näha, et turgude lõikes käive Baltikumis ja Itaalias kasvas ja Poola kahanes, väikse kohaloluga Valgevene samuti. Baltikumi kasv oleks võinud veelgi suurem olla, aga negatiivselt mõjus Tallinna põhikasiino Reval Park sulgemine millalgi 2013 lõpus ja ajutise kasiino avamine Radisson Blu Hotel Olümpias. Käesoleva 2015. Aasta Q1 müügitulud aga juba kasvavad võimsalt, aastases võrdluses 12,2% lausa vs 2014 Q1. Poola puhul on positiivne see, et ka sealsete butiikide vähenemise tingimustes kolmelt kahele on suudetud tulusid tõsta 6,1 meur to 6,4 meur, kliendid on ettevõtte teistesse kasiinodesse üle kolinud.

                  Tundub, et suur osa 2014. aasta madalamast kasumist ongi restruktureerimise arvelt: Tallinna põhikasiino kolimine tõi kaasa äritulude €2,1 miljoni (-6,5%) ja ärikasumi 1,3 miljoni (-16,5%) võrra vähenemise ja Poola puhul butiigi sulgemine äritulude languse 4,6 miljoni (-16,5%) ning ärikasumi €2,4 mln (54,1%) võrra 2014. aastal. Käesoleva aasta esimene kvartal on toonud kaasa aga tulude võimsa kasvu ja sellega on ka kasvanud ärikasum ca 15% 7 miljonile ja puhaskasum ca 12% 5,1 miljonile aasta varasema kvartaliga võrreldes.

                  Negatiivse poole pealt kasvasid ka eelmisel aastal kulud, eelkõige amortisatsioon ca 2,6 milli ehk 33,4% ! (äkki seoses uutele 3d aparaatidele üleminekuga?), rendikulud 1,3 miljonit ehk 12,4% ja muude teenuste kulud 3,7 miljonit ehk 23,3%. Viimane on loodetavasti seoses sulgemiste ja kolimisega ehk ajutisemat laadi. Üldiselt on ettevõte peale masu suutnud kulusid väga hästi kontrolli all hoida, ongi huvitav näha ega nad neid käest ära ei lase.

                  Üldiselt tulude kasv peaks kulude kasvust see aasta ilusti ees püsima ja marginaalid ka kasvama panema, sellele võiks kaasa aidata ka uute suurte saalide avanemine. Tallinna puhul jääb küsimärgiks, kas praegune ajutine Radisson Blu Olümpia mahuks turule ära Hiltoni avanedes. Malta puhul pole ka taevas pilvitu, seal juba on kaks suurt kasiinot ees paari kilomeetri raadiuses ja rahvaarv on kõigest 400 000. Maltal siiski on jõukamat rahvast palju, igasuguste ettevõtete peakortereid on seal ja rikkaid turiste käib eelkõige Itaaliast palju. Olen rääkinud ühe Olympicu kesktaseme juhiga kes ka sealset arendust üle vaatamas käib ja ta usub küll, et nad suudavad parema teenindusega seal teistelt turgu võita. Ise käisin ka Malta Portomaso kasiinos see aasta ja see tõesti midagi erilist polnud, on lootust küll OEG’l. Mingeid jutte on ka olnud kuulda Kanadasse laienemisest, aga see on hetkel kuulujutu tasemel.

                  Kokkuvõtteks eks väljakutseid on ees omajagu, aga hetkel on mitmeid positiivseid trende näha mis peaks negatiivsetest lähiajal üle kaaluma. Majanduse jätkuva soojenemise käigus on kasiino kui meelelahutus ajalooliselt ikka turust kiiremini kasvanud. Kasiinoettevõte võikski olla selline panus majanduskasvu jätkumisele ja kuumenemisele, sellistel perioodidel kulutatakse kasiinodes meeletult, teisest küljest majanduslanguste aegu saavad ka kasiinod rohkem peksa.

                  Edit: täienduseks veel, et OEG on mitu viimast aastat maksnud dividende 10 senti aktsia kohta, divikatootluseks tuleb sõltuvalt hinnast 5-6% vahele. Täitsa tubli tulemus arvestades käimasolevat investeerimisprogrammi. LHV pole uuemat researchi teinud OEG kohta, Swed oli ka mures kulude pärast, aga hinnasihiks seatud neil €2,15 ehk usuvad ka kasvu. Järgmise aasta suhtes on nad positiivsed.

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Vabandan et sellenädalane analüüs vahele jäi, tööalaselt on tegemisi olnud palju ja nüüd ilusad ilmad ka. Kui ilmad kestavad, siis pigem lükkub ka järgmise nädala oma edasi, kehvema ilma puhul teeks ära. Tuleb suve ära kasutada nii vähe kui seda on. Mingi hetk teeb järgi

                    Kommenteeri


                    • #11
                      Proovin midagi kribada Harju Elektri kohta.

                      HAE paistab esmapilgul väga huvitav: http://www.nasdaqomxbaltic.com/marke...ls&tab=reports

                      Hinna-kasumi (ehk PE) suhe 5,26 ainult. See tähendab, et eelmise 12 kuu kasumiga teeniks ettevõte oma väärtuse tagasi 5,26 aastaga ehk kui intressi keelde panna, siis tegu ligi 19% lihtintressi tootva investeeringuga (kui kasum oleks jätkusuutlik). Tihti on erakordselt kõrgetes kasumites ka omajagu ühekordseid elemente. PB ehk hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe on alla ühe, 0,79 ja see on ka alati positiivne ostu kaaludes. Teisest küljest tihti on mõlema numbri liiga madalal tasemel ka põhjused, üldiselt nii odavalt ei kaubelda, ju peab midagi veel viga olema.

                      Ettevõtte tulud on veidi langenud kolme aastaga, mis väga positiivne just ei ole. Järjest käima mineva ehitusturu tingimustes võiks justkui nõudlus tõusta. Ärikasum on samas tõusnud 1,97 miljonilt 2,23 miljonile, mis on ca €50 miljonise turuväärtusega ettevõtte kohta ikka väga madal. Puhaskasum on samas tõusnud 3,52 miljonilt 9,7le. Seda juhtumit väga tihti ei kohtagi, et puhaskasum ärikasumist madalam oleks, üldiselt puhaskasum on osa ärikasumist, mis jääb alles peale intresse, amortisatsioone ja makse. Küllap on mingeid varasid müüdud või mingit muud ühekordset laadi tehingut tehtud. Varad ja omakapital on ka kasvanud vastavalt ca 70 ja 58,5 miljonile. Rahavoog langenud 2012. 3,9 eelmise aasta 1,74 miljonile... Tulebki leida miks puhaskasum nii suur on võrreldes rahavoogude ja ärikasumiga, sealt leiab ka põhjuse miks ettevõte odavatel kordajatel kaupleb.

                      See aasta on ostetud osalus oma tütarettevõttes UAB Rifases ja Skeletonis, mis toodab ülijuhte. Viimane on päris perspektiivikas valdkond, aga ostu väärtus jäi tõenäoliselt alla 3 miljoni, tõenäoliselt see olulist mõju ettevõtte finantstulemustes niipea andma ei hakka. Samuti tuli just uudis, et hakatakse ehitama elektrisalvestisi (Tesla puhul mõjutas hinda positiivselt), kindlasti taas perspektiivikas valdkond, aga suuremalt veel mõni aasta ei mõjuta, see aasta plaan alles esimene teadmata suurusega salvestiga alajaam. Üle 40% ettevõtte väärtusest on soome PKC Groupi aktsiate all, päris suur osalus. Ei hakka seda ettevõtet lisaks uurima, päris head pilti ilma selleta kindlasti ei saa.

                      Võtan viimase aastaraporti kätte. Kohe sissejuhatuses ütleb nõukogu esimees Endel Palla, et Eestis ehitussektor oli 2014. aastal jätkuvalt nõrk... Huvitav, tundub just et buumib siin see teema viimased aastad. Ju nad siis rohkem elektrisüsteemide, alajaamade jms asjade ehitamisele keskendunud ja see teema võib hetkel väiksema eurorahade toe tõttu tõesti mõõnas olla. Midagi osteti Soomes ka, et Eesti nõrkust kompenseerida, aga ega seal ka just parimad ajad pole minu väheste teadmiste järgi. Ettevõtte tuludest 30% tuleb Eestist, 58% Soomest, ülejäänu mujalt.

                      Juhataja enda pöördumises toob välja numbreid nagu käibe kasv ja ärikasumi kasv oleks väga head, üldiselt ongi need positiivsed asjad, aga kui ärikasumit saadakse ainult ca 4,5% käibest (50,6 milli käive ja 2,2 milli ärikasum), siis see on ikka nõrk näitaja. Ettevõte peaks keskenduma marginaalide parandamisele, sest praegusel juhul väike hinnalangus või konkurentsi kasv võib viia äritegevuse kahjumlikuks. Ja samas juhataja pöördumise lõigus juhataja imestab, et miks ettevõte kaupleb väga madalatel kordajatel kuigi on kena dividendi makstud. Nii õhukeste marginaalidega ettevõtte puhul väga ei julgeks küll kuigi palju maksta. Äkki ettevõte ostab ja müüb osalusi ettevõtetes edukalt ja suurem osa kasumist tuleb sellest osast, mitte äritegevusest? Siis nad võiks üldse oma äritegevuse maha müüa ja puhtalt investeerimisfirmaks hakkama enda sektoris Kusjuures enda põhitegevus tuleks ka kasumiga maha müüa Igatahes see juhataja nukrutsemine (ja äkki vähene arusaam ettevõtte hinna kujunemisest?) paneb küll muretsema, et mis tema motivatsioon on, kas äkki tahab seoses kõrgemapoolse vanusega juba enda osalust rahaks teha. Juhataja peaks keskenduma ettevõtte väärtuse kasvatamisele, mitte halama aktsiahinna üle.

                      Mingil määral tegutsetakse kinnisvaras, mis tundub justkui mõistlik ja natuke seotud tegevus elektriseadmetega. Küll aga nende Haapsalu pind on peale PKC tehase lahkumist välja üürimata vist vähemalt aasta lõpu seisuga ja sellisele tootmispinnale on raske ka uusi üürnikke leida ja norm hinda küsida Haapsalus. Kodulehel oli juttu Allika tööstuspargist kui mingist arendusest, aga oli öeldud, et aastal 2011 ehitatakse välja teed ja tehnovõrgud... Hästi uuendame... Kokkuvõttes võib selle juures kahelda kui osavalt selles valdkonnas tegutsetakse. Kindlasti annaks paremini ja tekitada sünergiat või kuidagi ümber orienteeruda nt ärikinnisvara elektrilahenduste pakkumisele vms teemadele mis iganes hetkel buumimas on. Ka minu arust võiks elektriautode laadimisjaamu just HAE pushida, nad võiks võtta selle teema endale missiooniks ja käima tõmmata, nende ala, samas nad tõenäoliselt on seda kaalunud ja ju siis ei tundunud risk-reward sobiv.

                      Aastaraportist pikemaid graafikuid vaadates näeb, et 2006-2008 oli ettevõtte ärikasum 3-4 miljoni kandis ja pärast seda ongi see näitaja vindunud 2 milli kandis. Raske olla väga positiivne ettevõtte suhtes mis nii pika perspektiivi peale ei suuda ärikasumit tõsta. Tegevustulemuste alt näeb, et finantsinvesteeringutest saadigi 5,6 miljonit kasumit 2014. aastal (suuresti PKC aktsia), finantstulu aktsiate ja osaluste müügist oli 5,7 miljonit (4,6 miljoni eest müüdi PKC aktsiaid), ju nad hindavadki osalusi ümber ja arvestavad raamatupidamiskasumeid reaalsete kasumite alla. Sellele lisandus Keila Draka kaabli müügist saadud 1,8 miljonit kasumit ja 0,8 miljonit sealsest ärgitegevusest, kokku seega juba 8,2 miljonit kasumist on ühekordset laadi. Hetkel PKC aktsiahind on €20,3 kandis. On ka kirjas, et suuresti seoses PKC aktsiate hinnalanguse ja finantsvarade müügist ettevõtte finantsinvesteeringute maksumus eelmine aasta vähenes 12,2 miljoni euro võrra.

                      Ma ütlen ausalt, et ma ei saa sellest teemast väga hästi aru, igatahes päris suur osa kasumist tulebki osaluste ostudest-müükidest ja ümberhindlustest nagu sai kahtlustatud. Kindlasti pole eelmise aasta kasumite mahus investeeringutelt kasumiteenimine jätkusuutlik, mõni aasta võib PKC hinnalanguse ja põhitegevuse kehvade marginaalide tõttu ka vabalt korralik miinus vastu võtta. Ei viitsi ka rohkem uurida kuna ma ei saa aru täpsemalt kust kasum jätkusuutlikult tulema peaks. Kuna kasumlikkus on hüplik ja ebaselge, marginaalid kehvad, põhitegevus on lahja ja ma mingil määral kahtlen juhtkonna pädevuses (nad kõik vist juba nõukogude ajast seal eesotsas), siis hetkel ei näe põhjust edasi uurida ja omada. Paar teemat on perspektiivikad, ülijuhid ja energia salvestamine, aga ma kardan et võib tulevikus taas tulla buumi ajal raportites juttu kuidas üldine majandusseis ikka nõrk on ja rahvusvaheline imperialism ja neli aastaaega neile vastu töötavad. Ei meeldi juhatus kes ei võta vastutust endale, süüdistatakse kõike muud ja ei orienteeruta ümber buumivatele tegevustele.

                      And for those reasons, I'm out!



                      Edit: Swedbank ei tundu HAE'd katvat ja LHV'le avaldas pettumuse esimese kvartali nõrk rentaablus ja olematu kasum (€16 000 kasumit 50 millise ettevõtte kohta pole päris see). Vene kriis natuke mõjutab nt Leedu tegevust (hinnasurve kuna sinna ei saa müüa) ja Soomes ei ole kasv päris see mis olla võiks ja see paneb ka marginaalid surve alla. Hinnasihti ei julgetud välja käia.

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Üks huvitavamaid teemasid minu lugeda, kas on plaani ka näiteks Silvano kohta analüüs teha?

                        Kommenteeri


                        • #13
                          Hei, võib soovilugusid küsida küll. Ei hakka hetkel lubama millal analüüsi tehtud saaks, tööd on palju ja suvel tahaks natuke puhata ka, aga võtab plaani selle. Tallinna Vee järel on SFG järgmine. SFG on endale ka huvipakkuv aktsia ja loodetavasti siin nõrkade tulemustega tuleb allapoole ja saab võtta taas.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            Vahepeal olen natuke ka enda päevikus rääkinud Tallinkist. Olen seda mõned korrad võtnud. Mitu trendi on toetamas ettevõtet, mis teeb Tallinna turu suurima ettevõtte päris perspektiivikaks hetkel.

                            Juuli numbrid on väljas: https://newsclient.omxgroup.com/cdsP...ssageId=835646

                            Põhilised liinid kust kasum tuleb on kasvatanud reisijanumbreid, kahjumlik on koomale tõmmatud, lisaks saadakse reisijate kohta ka suuremat tulu, tulu on kasvamas. Tallinki suurimad kulud on kütus ja intressid. Nafta hind, millest laevade kütus on otseses seoses, on Iraani lepete ja Hiina jahtumisega seoses langemas ja püsib odavamal tasemel kauem tõenäoliselt. Intresside puhul pole ka lähiaastatel olulist tõusu näha, majandus ei buumi kusagil ja pole ka vaja inflatsiooni eest kaitsta, lisaks uue laeva intressimakse tuleb väga odav, saadi mingi garantii taha. Eestlaste palgatase ja võime vabale ajale kulutada on oluliselt tõusnud viimaste aastatega ja ka konkurentsi on vähem olnud ja pole olnud vaja teha olulisi soodusmüüke see aasta. Kulud all ja tulud üleval on selline mõnus kombinatsioon, mille puhul kasumile jääb rohkem ruumi. Potentsiaal kasumi oluliseks kasvuks on väga hea, juba esimene kvartal oli kahjum 10 milli väiksem kui eelmine aasta (neil esimene kvartal ongi kõige nõrgem kvartal, see on alati miinuses).



                            Tallinki viimasest presekast kvartaalsete kasumite kohta. Algus on väga hea ja statistika lubab tugevaid järgmiseid kvartaleid ka.

                            Presekas ise siin: http://www.tallink.com/documents/101...e-9a60dfe8016c

                            Kommenteeri


                            • #15
                              Uurisin eile ka äripäeva 2015 investorite topi. Esimese 20 investori seas oli Tallinkit portfellides kõige rohkem. Tundub, et on hea pick. Järgnesid Tallinna vesi ja Olympic.

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X