Announcement

Collapse
No announcement yet.

Üldiselt investeerimisest, lingid

Collapse
This is a sticky topic.
X
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Üldiselt investeerimisest, lingid

    "Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib nii erinevatesse varaklassidesse, näiteks väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne) kui ka muusse varasse – näiteks kinnisvarasse, toorainetesse, väärismetallidesse, kunsti või hoopis oma ettevõtte arendamisse, lapse haridusse jne.

    Investeerimisel tahetakse üldjuhul oma raha väärtust kasvatada nii, et see kasvaks inflatsioonist kiiremini ehk teisisõnu: investeeritud raha ei peaks oma ostujõus kaotama. Inflatsioon ongi raha ostujõu vähenemine ajas – kui saad 100 euro eest aasta pärast vähem osta kui täna.

    Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Pigem on tegemist lühiajalise raha kogumisega, nii et kõrvalepandud summa ei väheneks ning oleks lihtsasti kättesaadav.
    Raha, mida investeerida, koguneb säästes!"

    - http://www.minuraha.ee

    Investeerimisel on tegelikult lõputult erinevaid liike, paljud neist igaühele ei sobi ja mõned ei ole kõigile kättesaadavad ka. Investeerimisotsuse tegemisel tuleb lähtuda enda eermärkidest ja piirangutest, millest mõningaid tähtsamaid ka siin lahkaks:

    1) Ajaperspektiiv. Erineva pikkusega investeeringu jaoks on sobivad erinevad võimalused. Aktsiatesse (ka fondidesse, indeksitesse jne) pole mõtet mõne kuuse perspektiiviga raha panna, samas kui näiteks 30 aasta pärast pensionile minekuks madratsi all või pangakontol 0,5% aastaintressiga hoiusel pole ka mõtet raha hoida, inflatsioon sööb ära ja tootlus jääb olematuks

    2) Riskitaluvus. Konservatiivsematel riskikartlikel inimestel pole mõtet suurema kõikuvuse ja riskiga aktsiate, rämpsvõlakirjade, riskantsema ühisrahastuse poole vaadata kui võimalikud kaotused öörahu segaks. Kui aga võimalik langus ei sega ja tahad pika perspektiivi jaoks maksimaalse ootusega otsust teha, siis tasub valida neid võimalusi, mille riski-tulu suhe parim on. Reegel on, et kõrgema tootluse jaoks tuleb võtta kõrgemat riski. Teisest küljest kõrgem intress näiteks ühisrahastuses ei tähenda automaatselt, et tegu parema investeerimisvõimalusega oleks, enamasti on siis ka riskid kõrgemad ja võimalus kaotada ka põhisumma on kõrgem.

    3) Investeeritava summa suurus. Väikse summaga võib investeerimisele piiri ette seada investeerimisasutus ise, nt Efteni fondidesse alla €500 tuhande ligi ei lasta. Teisest küljest kümnetes miljonites või läänes lausa kümnetes miljardites fondidel pole p2p väikses ühisrahastuses või micro cap aktsiatesse investeerimisel midagi teha. Ka teenustasud võivad väiksemate summade puhul investeerimisperspektiive oluliselt halvendada, Baltikumist kaugemale aktsiatesse investeerimisel kohalike maaklerite vahendusel on teenustasud suurusjärgus €10 + 0,3%, mis tähendab näiteks €250 kaupa investeerimisel 4,3% teenustasu, aga €2500 puhul 0,7%. Väga suur vahe.

    4) investeerimise eesmärk. Kui on äärmiselt tähtis investeeritava summa säilitamine aastases perspektiivis näiteks auto ostuks või kinnisvara sissemakseks, siis tuleks valida minimaalse riskiga deposiit või tähtajaline hoius. Üle viie aastase perspektiivi jaoks tuleks tootluse maksimeerimise nimel kasutada riskantsemaid vahendeid, midagi aktsiatega seonduvat näiteks.

    5) Enda teadmised. Kui ikka teemast midagi ei jaga, pole mõtet puutuda ka, nii kaugele ei jõua. Tasub end võimaluste, kulude, riskide ja ohtudega kurssi viia.

    Näiteks on FInantsinspektsioon Minuraha lehel võrrelnud omavahel erinevaid investeerimisvõimalusi: http://www.minuraha.ee/11209/



    Pilt samalt Minuraha lingilt

    Ühisrahastus uue inveerimisliigina pole selles tabelis kajastatud. Kindlasti on tegu riskantsema varaklassiga kui tavapärased võlakirjad ja seega on tegu kindlasti kõrgema riskiga investeerimisvõimalusena.

    Üldisene reegel on ka, et kõrgema riskiga investeerimisvõimalused sobivad rohkem pikaajaliseks investeerimiseks, lühemaks perioodiks on vaja väiksemaid või olematuid kõikumisi ja niisiis kvalifitseeruvad ohutumad variandid.



    Lingid:

    LHV sissejuhatus investeerimisse

    Berkshire Hathaway (Warren Buffeti) kirjad aktsionäridele

    Buffeti lähenemine aktsiate valikul

    Balti Börs

    Dividendid Balti börsidel

    Vastuvoolu (contrarian) investeerimine


    Raamatud:

    Rikkaks saamise õpik Sellest raamatust on inimese jõukusele tõenäoliselt rohkem kasu kui mitmest aastast õpingutest!

    T. Pertman, "Eesmärgipärane investeerimine"

    Väärtpaberite teejuht, tasuta e-raamat

    Investeerimise teejuht, tasuta e-raamat

    Finantsaabits, tasuta e-raamat

    B. Graham "The Intelligent Investor"


    Erinevat:

    Investeerimisklubi - Tutvustavad üritustel ja seminaridel kõike investeerimisse puutuvat koostöös oma ala tippudega. Täitsa asjalikud kokkuvõtted ka kodulehel. Nende FB leht, leiab infot tulevaste ürituste kohta.

    Liitintressi kalkulaator Saab erinevaid tootlus-stsenaariume läbi arvutada ka kuise deposiidi ja deposiiti tõstmisega inflatsiooni võrra

    Peeter Pärteli ja Joel Järvela Kinnisvararaadio

    Tauri Alase ja Kristi Saare Investeerimisraadio

    Taavi Pertmani Rahafoorum


    Välismaised investeerimissaidid, analüüsid, kommentaarid jne:

    http://seekingalpha.com/

    http://www.fool.com/

    http://www.wsj.com/europe

    http://finance.yahoo.com/

    http://www.thestreet.com/
    Last edited by MadisM; 06-07-2015, 10:36 PM.

  • #2
    Üks mu varasem blogipost Finantsvabaduse fb grupist, teema ligikaudu: "Mis tootlust investeerimiselt võiks oodata?"

    "Vabandan et midagi blogiposti laadset siia kirjutan, aga kuna paljud siin tunduvad esmakordsed investorid olevat, tunnen et võiksin natuke ka oma kogemust ja nägemust jagada. Ei jõua hetkel ka eraldi blogi pidada, et siis siia linkida, ehk annate andeks.

    Tore, et investeerimine popp on, peakski olema ja peaks veel populaarsem olema, seda peaks tegema tegelikult kõik inimesed. Teisest küljest paljusid blogisid vaadates jääb mulje, et enamik pole veel korralikku pauku sisse saanud. Ollakse ootustes päris uljad, alla 15% tootluse poole mõned ei vaatagi. Eeldatakse, et riskivaba tootlus peakski korralik kahekohaline arv protsente olema. Paraku ajalugu näitab, et kahekohaline tootlus juba iseenesest hõlmab palju riske ja kehvematel aegadel need riskid kipuvad materialiseeruma, täide minema.

    Iga buumiga räägitakse, et on jõutud uuele paradigmale, nüüd jäävadki sellised tootlused igavesti kestma. Algajamad investorid peale paari hea tootlusega aastat on sellega enamasti nõus. Või vähemalt seni kuni nad ise tegutsevad aktiivselt ja hoiavad silma peal, seni halb stsenaarium nendega juhtuda ei saa. Ise ju hoian silma peal, mõtlen iseseisvalt ja kogu muu jura. Vale! Keegi ei ajasta väljumist ideaalselt, eriti enda esimese majanduskriisi ajal ja kõik saavad suuremalt või vähemal määral omad laksud kätte. Esmakordsed investorid, kes tihti on suuremat tootlust jahtimas, paraku enamasti ka suuremad laksud. Ka elukutselistest biidib reaalselt turgu suurusjärgus 10-20% rahavalitsejatest, neil on korralik haridus, tugev tiim ja tänapäevaseim tehnoloogia kasutada. Lootus, et mina hobi korras töö kõrvalt turgu biidin pikas perspektiivis, on pehmelt öeldes naiivne.

    Võin omast kogemusest ka rääkida, 2005-2007 buumi ajal vaatasin ka, et 20% aastatootlus on nõrkadele. Ajasin võimenduse ja radioaktiivse kraamiga +40% tootlust taga. Sai ka korralik teenistus saavutatud seni kuni hästi läks. Muusika lõppedes aga pidu sai läbi. Ja veel korralikult, lisaks portfelli bustimisele tulid võlad ka. Olin ilma reaalsete oskusteta nutuste silmadega suure tööpuudusega tööjõuturu poole vaatamas. Ei olnud hea seis, tunne veel kehvem. Hea, et küllaltki väikestes mastaapides tegutsesin, oli ka hullemaid stsenaariume. Niisama ei öelda, et õigeks investoriks võid end pidada siis kui oled kaks majanduskriisi (niivõrd-kuivõrd) edukalt üle elanud.

    Praegu ma ei aja üle 8-9% pika perspektiivi tootlust taga ja ka see võib mõnevõrra optimistlik olla nii kümme + aastat ette vaadates. Eriti kui tahta end 0,00x tõenäosusega sündmuste suhtes immuunseks teha, neid juhtub nagu ajalugu on korduvalt tõestanud. Mitmed plaanivad pensionile minna või vähemalt olla enda finantsotsustes vabad juba suurusjärgus 100-200k portu ja ca 15% kandis aastatootlusega. Naiivne lootus. Siin on täitsa mõistlikult lahti seletatud Safe Withdrawal Rate mõiste ja uuritud ka seda ajalooliste tootluste ja riskide kontekstis:http://www.mrmoneymustache.com/…/how-much-do-i-need-for-re…/Nendest arvutustest ei jää mingit muljet, et +10% tootlus kuidagipidi turvaline oleks.

    Pikas perspektiivis (+100 aastat) on seni kõige tulusam varaklass olnud aktsiad, suurusjärgus 11% aastatootlusega. See on puhtalt indeks, investeerimisel kaasnevad kulud ja maksud, investor saaks sellest kätte heal juhul 9-10% kui kasutab minimaalsete kuludega investeerimisvahendeid (nt indekseid ja investeerimiskontot, ei tõmble ostude-müükidega) ja päris iga aasta makse ei maksa. Pikemas perspektiivis tulevikus võib see tootlus erinevatel põhjustel isegi väiksemaks jääda, mõned põhjustest on näiteks siin toodud:http://www.vox.com/…/the-ipo-is-dying-marc-andreessen-expla…

    Ühisrahastus jätab paljudele muljet, et 15-20% tootlused on mõistlik riskivaba ootus, mida saaks lõpmatusse pikendada. Paraku on ühisrahastus alles väga uus värk, pole ühtegi kriisi veel üle elanud ja juba avanevad esimesed probleemid Bondora ja Omarahaga majanduskasvu keskkonnas. Huvitav, mis seis oleks 5-10% majanduslanguse puhul? või 25-30% worst case stsenaariumi puhul nagu oli 2008-2010, pooled laenud korstnasse? Igal juhul pole mõtet oodata selliste tootluste jätkumist väga pikalt, Eesti mastaapides kasvava majanduse tingimustes on tootlused kõrgemad, aga UK ühisrahastus toob investoreile "kõigest" 5,09% tootlust aastas: http://www.forbes.com/…/how-p2p-savers-quadrupled-their-re…/

    Tõenäoliselt tulevikus ka siinsed ühisrahastuse tootlused langevad omajagu, praegu veel uue asjana on esialgu hinnad kõrgel. Näiteks Endover on selgelt öelnud, et praegu maksavad nad ühisrahastajatele kõrgemat intressi rohkem turunduskulude kui enda kõrge riski tõttu, tahetakse brändi tutvustada ja tulevikus saavad nad laenu kindlasti parematel tingimustel: http://kinnisvarauudised.ee/…/endover_seekord_me_investorit… Kindlasti ka ühisrahastuse populaarsuse kasvul raha pakkumine kasvab headele arendajatele ja see ka viib intresse alla.

    Jutu point on see, et tegelikult on sellise passiivse ja mitte liiga asjatundliku investorina ca 7-9% aastatootlus igati fine, see pole häbiasi. See on palju suurem kui keskmine hoiustaja saab ja hetkel on eesti residentidel pangakontodel tiksumas suurusjärgus 6 miljardit €'d. 100-200k säästude/investeeringute pealt veel pensionile pole mõtet ka plaanida jääda, aga samas sellega on juba suur osa teest käidud. Natuke rohkem kainet talupojamõistust ja alalhoidlikkust ei tee paha!

    Kommenteeri


    • #3
      Väga hea ja arendav post. Loodetavasti paneb paljud uuesti hindama oma eesmärkide realistlikust ja muud.

      Kommenteeri


      • #4
        Artikkel kuidas üks inimene jõudis säästmise ja innvesteerimisega dollaris miljonini. On tehtav küll http://www.businessinsider.com/i-jus...letdown-2015-3

        Kommenteeri


        • #5
          Mõistlikud soovitused börsil tegutsemiseks: http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2...a-borsihundiks

          Kommenteeri


          • #6
            https://medium.com/@manukumar/it-s-n...69c#.1ywkj2bcs

            Hea lugemine, blogipost suurema tootluse saavutamisest, küll VC'de maailmas, aga kehtib ka muudel turgudel. Vaja on teise, (või kolmanda?) leveli mõtlemist:

            Mõned poindid:

            “Following the trends that are popular at a point in time certainly isn’t a formula for investment success, since popularity is likely to lead investors on a path that is comfortable but pointed in the wrong direction.”
            “In short, there are two primary elements in superior investing:
            • seeing some quality that others don’t see or appreciate (and that isn’t reflected in the price), and
            • having it turn out to be true (or at least accepted by the market).​”​
            It should be clear from the first element that the process has to begin with investors who are unusually perceptive, unconventional, iconoclastic or early. That’s why successful investors are said to spend a lot of their time being lonely.”


            The truth is, the best buys are usually found in the things most people don’t understand or believe in.​”

            “The truth is, the herd is wrong about risk at least as often as it is about return.” “When everyone believes something is risky, their unwillingness to buy usually reduces its price to the point where it’s not risky at all.”

            Kommenteeri


            • #7
              Intervjuu Mikk Talpsepaga:

              http://www.aripaev.ee/uudised/2014/0...nvestori-nipid

              "
              1. Head investorid mõistavad raha väärtust ja elavad alla oma võimaluste. Mikk rääkis, kuidas ta ülikoolis olles kulutas umbes 200 krooni kuus söögile ja ostis aasta jooksul endale ainsa riideesemena ühe särgi (see sama särk oli tal ka esinemise ajal seljas). Kapital ei ole mõeldud söömiseks või raiskamiseks!"
              ja veel:

              "Küll aga ei mõelda, et investeerides see 1000 eurot ka lihtsalt indeksaktsiasse võib sellest järgmise 35 aastaga saada ligemale 50000 eurot. Muidugi, kui seda inflatsiooniga korrigeerida võiks see tänases mõttes tähendada ostujõudu 15000 eurot. Investeerimine on pikaajaline protsess.

              Näiteks olen arvutanud, et kui umbes 30 aastane inimene investeeriks 10000 eurot indeksaktsiasse, siis 65 aastaselt võiks antud inimesel olla tänases mõistes ostujõudu 150 000 euro eest.
              Pakun, et kui anda mõnele inimesele valida täna, kas ta sooviks osta endale väikest maja või uut luksuslikku korterit, mille ta saab värskelt ehitatuna kätte 65 aastasel sünnipäeval, makstes selle eest tänasel päeval 10000 eurot, siis leiduks neid, kes selle tehingu võtaks vastu, samal ajal kui sama inimene aktsiate ostmisele ei mõtle."

              Kommenteeri


              • #8
                Põhjuseid miks nafta langeda võiks: http://finance.yahoo.com/news/why-oi...175900054.html

                Kommenteeri


                • #9
                  Leidsin sellise asja http://forbesmagazine.com/billionaires/portfolio.html.
                  Tegemist niivõrd värske asjaga, et netist mingit tagasisidet ega infot ei leia. Samas minuarust väga ahvatlev konseptsioon ning platvormil tugev taust (Forbes).
                  3-kuu hind 300 dollarit - äkki oleks võimalik väiksema seltskonna peale ära jagada?
                  Mis emotsioone tekitab?

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Teoorias on asi ilus, aga selle ideega kaasneb ka omajagu probleeme.

                    Kui mingit investeeringut reklaamitakse mitmesaja või mitmetuhande protsendiliste tõusudega, siis see on enamasti jama. Veel enam kui üldiselt on portfell neil tegijatel investoritel kasvanud 30% kanti, aga selle miljardäride investeerimisskeemi meeste tootluse kohta numbrit või graafikut pole toodudki, lihtsalt hülgeniiska aetakse.. Kui mõned üksikud aktsiad kasvavad nii võimsalt, siis ülejäänud vähem oluliselt või võivad ka miinusesse jääda. Portfell peaks päris suur olema, et saaks hajutada nagu nemad ja teenustasud (ka see $100/kuu uudiskiri) kogu kasumit ära ei sööks.

                    Vabalt võib tegu olla mingi pump and dump skeemiga, tüübid ostavad ise sisse, kirjutavad artikli kuidas see ettevõte kohe enda kurva saatuse ümber keerab, avaldavad selle, massid tormavad ostma, ise saavad suurima kasumi ja viimased ostjad jäävad vee alla.

                    Ajastusega on paar probleemi. Kui kiirelt nemad Icahni tehingutele jälile saavad? Icahn ise ostab parima hinnaga. Siis läheb aega mööda, aktsiahind juba tõuseb 10% kanti näiteks ja kindlasti on mitmeid riskifonde, kellel on varasem ligipääs. Hakkavad nemad ostma, tuleb veel 10% tõusu. Siis alles jõuab asi Forbesi Billionaire'i listi. Kõige kiiremalt reageerivatele tegelastele jääb mingi tootlus, aga nemad ostavad ka hinna juba ülespoole ja kes kiirelt ei reageeri, neil juba ostuhetkeks nt 25% tõusnud, Icahn saab oma 30% tootluse kätte, hilisele väikeaktsionärile jääb 5% kanti tootlusootus (börsil üldiselt 10% kandis) ja peaks ise olema päris kõvade teadmistega, et suuta sealt välja valida need suurema potentsiaaliga.

                    Väga tähtis on, kuidas nad enda info Icahni tehingute kohta võimalikult kiirelt kätte saavad, mis on nende allikad? Nad näitavad reklaamiks Icahni tehinguid ja siis ütlevad, et need tüübid on ise ka väga kõvad tegijad, töötanud Goldman Sachsis ja mujal jne. Tundub, et vähemalt mingi osa tehingutest ei tulegi neilt aktivist-investoritelt, mingi osa tuleb tüüpidelt endilt. Kui suur? Äkki lausa 100%? Nad reklaamivad end Icahni tootluse järgi, aga pärast ei maini sõnagi palju ideid nad üldse temalt võtavad, hoopis mingitelt teistelt anonüümsetelt "Üübertegijatelt" tulevad tehingud. False advertising ma ütleks selle peale, nende lambivendade tootluse kohta pole midagi öeldud.

                    Üldiselt, kui nendest tugevamatest investeerimispankadest ja riskifondidest inimene ära läheb inimene uudiskirju kirjutama, siis mul hakkab häirenupp helisema, et miks nii? Kas ei pidanud vastu? Need kes oma ala ei oska, need hakkavad õpetama. Või kirjutama, ullikestele väikeinvestoreile. Vabalt võib see keiss olla. Kui nad oskaks turult raha teenida, nad teeniks seda, mitte ei müüks $100/kuu hinna eest enda teenuseid vaid lükkaks endale miljoneid või lausa sadu miljoneid kokku. Ma väga ei usu, et neid tegelikult väikeinvestorite tootlus huvitab, nad lihtsalt müüvad oma teenust.

                    Kui Forbesi strateegia peaks töötama, nii on võimalik raha teenida, isegi siis ei jääks see niimoodi kauaks. Maailmas on väga palju riskifonde haldamas sadu miljardeid või isegi triljoneid, kes maksavad ka suurt raha enda investeerimisotsuste eest. Nad ostaks vähegi turgu biitiva strateegia ise endale sisse. Neil suure raha tõttu töötavad planeedi parimad ajud. Kui see strateegia töötab, nad võtaks selle üle, liiguks esimestena, teistena, kolmandatena jaole ja võtaks kogu nišhist tootluse välja. Väga raske on ette kujutada kuidas neil kahel tegelasel saaks selles valdkonnas mingisugust pikaajalist eelist olla.

                    Teenustasu $100/kuu teeb selle teenuse kasutamise mõttetuks väiksele portfellile. Portfell peaks olema vähemalt $100k, sellisel juhul võtaks see 1,2% teenustasudeks aastas. Hajutaksid nt LHV kontol 20 aktsia vahel võrdselt ära, igaühe pealt $11+0,3% teeks ca 0,5% ühe tehingu eest, ca 0,25% aastane haldustasu ja juba sul laksti üle 2% portfellist teenustasudeks aastas. Selle skeemi järgi investeerimiseks peaks kasutama IB'd, et kulusid alla saada ja jaotama tõesti parem kuutasu mitme peale ära.

                    Oletame, et mingisugune tootluseelis on sellega saavutatav. Kes selle endale saavad? Nobedaimad näpud! Riskifondid üürivad endale Manhattanil serveriruume, et saada börsi infole lähemale ja andmeliikumise kiiruse võrra mikrosekundilisi eeliseid saavutada. Nii väikeste eeliste eest juba makstakse miljoneid! Kas meiesugustel kauplemise mõttes prussakatel võib üldse mingisugust eelist olla nendega võisteldes? See tõenäosus on 0. Kui mingisugune tootluseelis jääb üldse selle teenuse kasutajatele, siis selle riisuvad endale ära sekunditega reageerivad elukutselised uudistekauplejad ja meiesugused hobi korras väikeüritajad jõuaks ostma siis kui uudiskauplejad juba enda müügiorderid üles panevad. Hind on sekunditega ära tõusnud juba ja tootlus on ideest välja võetud. Selline see elu on kauplemismaailmas, olen natuke seal sees olnud.

                    Edit: kokkuvõttes jääb investorile marginaalne tootlusootus, kõrgemad kulud ja lihtsalt börsil tõmblemisrõõm. Mida aga öeldakse börsil tõmblemise kohta? Väga vähesed kauplejad võidavad sellise strateegiaga, parimad investorid on surnud investorid ja enda konto paroolid ära kaotanud investorid.

                    Kommenteeri


                    • #11
                      USAs on tekkinud ja kasvamas naiste ingelinvesteeringute grupid: http://www.forbes.com/sites/susanpri.../#1936396b2ab6

                      Arutatakse koos ettevõtete tugevusi ja nõrkusi, investeeritakse koos. Tihti investeeritakse ka just naiste loodud ettevõtetesse, millel ka mingisugune sotsiaalne missioon on lisaks kasumiteenimisele. Igati äge, et selliseid asju toimub.

                      Kusjuures tegelikult on väga hea niimoodi investeerimispundis osaleda. Nt meil ka oma skype grupp kus teiste investeerimishuvilistega arutame erinevaid võimalusi. Väga hea on ka kui sellisesse punti saad kaasata 1-2 asjalikumat kogemustega (ka negatiivsete kogemustega) investorit kes oskaks paremini positiivseid ja negatiivseid asju välja tuua, ettevõtteid või laene hinnata.

                      Eks mingis mõttes võiks rahaasjad.ee keskkond ka midagi sarnast olla. Küsige siin julgelt ja ma võin vastata küll. Ei väidagi, et ma mingi kuigi kõva käpp oleks investeerimises, aga veidi oma perspektiivi ja mõtteid võin välja tuua vabalt. Lõplik otsus ja sellega kaasnev vastutus tuleks aga ikka ja ainult enda peale jätta.

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Ettevõtte ostmise puhul tuleb see lugemine kindlasti kasuks: http://fitsmallbusiness.com/question...ying-business/

                        Kommenteeri


                        • #13
                          http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/...ha-tagasi-koju

                          Rohkem pensioniraha peaks olema eestisse investeeritud. Hetkel 2. samba fondides kokku 2,7 miljardit eurot, millest 2,5 on välismaal kasvu otsimas. Samas eestis pappi väga pole. Mingitpidi peaks siia rohkem raha tulema. Samas häid varaklasse puudu, nt Norra fond pani siia ca €5-6 miljonit ja see vedas meie börsi ligi 10% üles, käive lihtsalt nii väike. Väga rohkem ei saagi siia börsile lühikese aja jooksul panna. Eks muidugi rohkem börsiettevõtteid ei teeks paha, LHV, BLRT, äkki Graanul invest ja VKG, kindlasti riigiettevõtteid võiks tulla nagu EE ja Tallinna Sadam, tekiks vähemalt mingigi surve mitte kõike poliitikute taskusse lükata ja vananevaid feilinud poliitikuid riigifirmade juhtkonda ja nõukogusse lükata. Nii see päris ikka käima ei peaks. Tallinna Vesi on börsil ja eraomanike all on väga kenasti kasumlik, kuigi see veidi erandkeiss.

                          Muidu aga on tekkimas ka igasuguseid fonde, mis investeerivad erinevas faasis börsivälistesse ettevõtetesse. Lõhmusel Livonia Partners: http://livoniapartners.com/ siis Karma VC: http://www.karma.vc/#start Need muidugi küllaltki algfaasis ja pensioniraha neisse sisenemise jaoks vbla natuke vara, agamingi hetk hakkab ka siin tulevaste pensionäride raha väikses mahus varasema faasi ettevõtetesse minema.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            http://www.marketwatch.com/story/say...rns-2016-04-27

                            Huvitav lugemine, eriti 8. punkt

                            Kommenteeri


                            • #15
                              Raivo Hein investeerimisraadios http://investeerimisraadio.eu/saade-54-raivo-hein/

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X