Announcement

Collapse
No announcement yet.

P2P laenud & muu elu

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • P2P laenud & muu elu

    Olen alles algaja nooruk, aga juba natukest aega huvitunud finantsteemadest, investeerimisest ja üldisest majandusest.
    Minu tee algas jõulude ajal, kui sain kingiks Jaak Roosaare raamatu "Rikkaks saamise õpik". See andis mulle tugeva põhja alla ja edasi oli juba palju lihtsam tegutseda. Esmalt tundus kõik väga keeruline, aga mida aeg edasi, seda ensestmõistetavaks kõik muutus. Nüüd oman ka Kiyosaki teoseid ja üritan ennast pidevalt täiendada ka interneti abil.

    Kuna käin alles koolis ja ei oma töökohta, siis puudub ka kindel sissetulek. Üritan aga võtta võimalikult palju lühiotsi ja leiutan viise, kuidas "teha õhust raha".
    Tänu kõigele sellele on mul aja jooksul kogunenud natuke sääste, mida hakkasin ka paar kuud tagasi investeerima. Alustasin Bondoraga, sest see tundus hea valik, arvestades seda,et esiteks pole mul eriti algkapitali ja olen valmis võtma riske, kuna ei pea muretsema elu- ja töökoha kaotamise pärast. Hetkel näeb minu Bondora seis välja selline:


    Suur osa (24,2%) minu Bondora investeeringutest on viisises (8 laenu), milles on süüdi mu läbimõtlematu tegutsemine ja soov kohe kõik raha laenudesse paisata. Intresse olen siiani kogunud 6,76€ ja kõik tagasi tulnud raha reinvesteerinud.
    Nüüd keskendun vaid kõrge ratinguga laenudele ja üritan võimalikult palju hajutada.


    Teiseks peamiseks investeeringuks on portaal Mintos, see idee pärineb samuti suuresti Roosaare blogist.


    Kuna seal olen ma tegutsenud alles nädal aega, siis intresse ei ole eriti laekunud, ainult 0,01€. Plaan on ka Mintoses kogu tulu uuesti laenudesse suunata ja lähiajal ka raha juurde kanda, vastavalt mu finantsilisele võimekusele, mis on suhteliselt madalatasemeline.

    Üldises plaanis pole ma kindlaid eesmärke seadnud, sest elu on veel ees ja kõik võib muutuda. Plaan on õppima minna midagi äriga seonduvat ja tulevikus hakata ettevõtjaks, aga sinnanigi on veel pikk tee minna.

  • #2
    Tere tulemast ja edu!

    Kommenteeri


    • #3
      Edu tegemistes!

      Miks just Bondorasse investeerid? Mintos tundub suht hea alternatiiv, just selle osas et tagatis motiveerib laenuvõtjaid agaramalt maksma. Hea äkki neid mixida omavahel kasvõi hajutamiseks

      Kui saladus ei ole, mis alal juhuotsi teed?

      Kommenteeri


      • #4
        Muidu Bondora kohta võid ka ideid ja nippe juurde saada mõnelt blogijalt. Näiteks Raivo Teinepalk on hea https://teinepalk.wordpress.com/ ja Tauri blogi Rahapuu https://isepankur.wordpress.com/ on seda ja ühisrahastust laiemalt väga hästi katnud.

        Kommenteeri


        • #5
          rahaa Suured tänud! Bondora oligi mul algul ainult testimiseks plaanitud, lähemalt asju uurides ei tasu see vist tõesti nii palju ära, kui teiste portaalidega võrrelda. Mulle endale samuti meeldib Mintos just tänu tagatistele ja intress pole ka paha. Juhuotsi teen tavaliselt toitlustuse/gateringi valdkonnas ja kui tuttavatel vaja väiksemate lühiajaliste projektidega abi.
          MadisM Tänud, Tauri blogiga olen juba tuttav, aga Raivo blogist pole varem kuulnudki, kindlasti uurin täna seda pikemalt.

          Lisaks tuli täna ka Mintoses juba teine makse ja ka Bondorast vaikselt tiksub raha tagasi.
          Last edited by Visioon; 06-10-2015, 03:01 PM.

          Kommenteeri


          • #6
            Analüüsisin täna oma hapuks läinud Bondora laene. Valdavalt on tagasimaksmisega raskused soomlastel, kusjuures kaheksast laenust oli ainult 1 hispaanlane, mis on tõsiselt üllatav. Praegusel juhul on mul Hispaania laenudega "vedanud", sest neid olen ma välja andnud päris palju, nö testiks, sest nii intressi- kui ka kahjumäärad on neil ju teadaolevalt väga kõrged ja ka Bondora rating suhteliselt halb (HR ja F).
            Läbi eksimuste targemaks - olin leidnud mõne "väga hea laenu", kuhu olin pannud enam kui tavaliselt, ehk siis 5€ asemel 10€. Väga valus löök, kui osa neist hapuks lähevad, sest see 10€ on minu väikese portfelli kohta märkimisväärne summa (selliseid laene hapude seas 2 tükki).
            Kaheksast laenust olid 6 tükki täielikult maksmata, 1 laen enamus osalt makstud ja 1 laen pooleldi makstud. Ei usu, et aja jooksul midagi väga paraneb, aga loota ju võib.

            Jõudsin täna ka raamatukogust läbi käia ja kiiruga krabasin omale 2 teost: Villu Zirnask "Strateegiline Finantsjuhtimine" ja Richard Templar "Rikkuse Mängureeglid". Kodulinna raamatukogus on valik suhteliselt kasin ja tavaliselt olen raamatuid ostnud, aga see kord otsustasin sellise valiku langetada, millega olen väga rahul, sest põhimõtteliselt on see ju nagu tasuta investeerimine. Raamatuid lugedes paned sinna sisse aega ja saad intressina vastu teadmisi. Lisaks leidsin kiirel sirvimisel juba raamatutest palju huvitavaid teemasid ja mõne valemigi. Ootan juba pingsalt seda hetke, kui saan neisse rahulikult süveneda.

            Lisaks kõigele sellele lisasin oma kalendrisse ka kaks üritust, nimelt 14. juunil Tartus toimuv Pühapäeva Investeerimisklubi: "Töötoad, kulud&tulud ja finantseesmärgid" ja 17. juunil Jõgeval aset leidev Kontaktkohtumine "Edukas ettevõtlikkus", kus astub teiste seas üles ka Jürgen Ligi.

            Soovitan kõigil ka kuulata Investeerimisraadio 4. saadet, kus käsitletakse ühisrahastuse teemat ja kajastatakse uudiseid erinevatest portaalidest.
            http://investeerimisraadio.eu/saade-4-uudised/
            Last edited by Visioon; 06-11-2015, 09:17 PM.

            Kommenteeri


            • #7
              Mõtlesin, et kajastaks siin ühisrahastuse kõrvalt ka natuke loetud kirjandust lähemalt.
              Eilse õhtuga suutsin R. Templari "Rikkuse Mängureeglid" läbi töötada, oli isegi päris huvitav raamat, aga keskmine investor sealt arvatavasti midagi uut ei õpi (mulle seevastu oli seal aga mitmeidki uusi ja huvitavaid asju).

              Algas see raamat nagu ikka sellest, et kõigil on võimalik rikkaks saada ja et on vaja koostada täpne plaan, panna paika aeg ja enda jaoks täielikult rikkuse mõiste lahti mõtestada, siis oli natuke puudutatud rikaste mõtteviisi, käitumist, stiili ja seda, kuidas nad "tavainimestest" erinevad (võib tunduda natuke irooniline, aga mis teha). Tegelikult oli raamat üpriski mahukas ja sisaldas väga palju rikkuse/rikastumise valdkondi ja eri külgi, aga kuna 240 lk sisse ei ole võimalik seda kõike mahutada, kui teha seda laialdaselt ja igat teemat arendades, siis oli kõik hästi kompaktseks kokku pressitud ja lühidaseks tehtud.

              Huvitav oli see, et kui nt Kiyosaki ülistab laenude võtmist (nö HEA LAEN) ja võimendamist, siis Templar on kategooriliselt selle vastu ja peab igasugu laene lolliks tegevuseks. "Võlad lükkavad meid sohu, kust on raske välja saada." Eks selle teema üle võib tunde ja päevi vaielda ja mõlemal on omad plussid ja miinused, aga pidasin selle välja toomist vajalikuks.

              Järgmisena läks tema arvamus vastastikku M. Cuban-i, W. Buffett-i ja paljude teistega, kes peavad hajutamist lolluseks. Templari arvates on hajutamine väga tähtis, aga paljud investeerimise suurkujud peavad seda halvaks tegevuseks, mis näitab seda, et sa ei tunne oma investeeringuid piisavalt ja sul ei ole 100%-list usku neisse. Jällegi on mõlemal oma up- ja downside-id ja eks see oleneb inimestest endast, sest kui aus olla, meeldiks ka mulle endale hajutada, see ikkagi tagab natukene väiksema riski (kuna mina ise kohe kindlasti ei suudaks oma investeeringutest nii palju infot välja uuristada kui hr Buffett).

              Kui nüüd veelgi paralleele tuua Kiyosaki raamatuga, siis tegelikult on võimalik leida väga palju sarnaseid patterne, sest mõlemad soovitavad palgata enda heaks tööle inimesi, kes on sinult targemad ja kellelt sa saad õppida ja mõlemad mehed räägivad ka maksude vältimisest ja nö kõrvale hiilimisest (samas Templar peab maksudest kõrvale hiilimist kuriteoks ja soovitab ainult vältimist). Ehk siis tunne oma õigusi ja oska neid kasutada. Raamatust käis ka läbi tüüpiline fraas, et "rikkad saavad rikkamaks". Reegliraamat lõppes sellega, et rikkuse kogumiseks on väga palju eri viise - ka leping saatanaga (siin ei rääkinud autor Kratist hehe). Seal juures pidas ta ka tähtsaks, et pole vahet, kuidas keegi on rikastunud, sa ei tohiks olla kade, vaid peaksid teistest õppima, see ongi just teiste jälgimisel kõige tähtsam.

              Üldises pildis oli raamat täitsa meeldiv ja sobiv algajatele, samas poodi ma seda ostma ei läheks, aga raamatukogust üheks õhtuks lugemiseks täiesti kõlblik.
              http://www.apollo.ee/rikkuse-mangureeglid.html
              Tänane päev möödus ka täiesti edukalt, viisin tagasi eile laenutatud V. Zirnaski raamatu, sest leidsin, et see oli suhteliselt läbimõtlematu otsus ja kiire läbisirvimise tagajärjel sain aru, et selle raamatu lugemiseks on natukene liiga vara. Võtsin ka juurde mõned raamatud, mida on ka plaan peale lugemist siin väikese lühikokkuvõtte abil teistega jagada, kui kellelgi huvi on (tähtsamad mõtted ja ideed).
              Mintoses oli kõik rahulik, Bondoras hetkel makseid tulemas ei ole paari päeva ulatuses.

              Kommenteeri


              • #8
                Hetkel on väga kiired ajad ja seetõttu on suurepärane kuulata podcaste - tegeled millegi muuga ja samal ajal ammendad tarkusi.
                Välismaal on see väga kuum teema ja nüüd investeerimisalaselt hakanud suuremalt levima ka Eestis (varem oli vist ainult kinnisvararaadio, võin ka eksida). Kuna mina ise olen ka hetkel pigem keskendunud ühisrahastusele ja enamus ajast siin blogis ainult seda leiabki, siis tahaksin teieni tuua väikese kokkuvõtte koos oma arvamusega Taavi Pertmani Raharaadio kolmandast episoodist nimega "9 õppetundi ühisrahastusest". Et asja väga lihtsaks teha, mõtestan kogu jutu lühidalt lahti.

                Põhjus, miks 20% intress 100€ pealt ei ole 20€, on see, et enamus ühisrahastusportaalides on tegu annuiteet maksegraafikutega, ehk laenaja maksab iga kuu tagasi osa põhiosast. Iga kuuga koguneb intress ainult järgi jäänud põhiosast, mida jääb iga kuuga üha vähemaks, seega ei saa sa 20€ vaid nt 10€ (oleneb maksegraafiku pikkusest).

                Pole vahet kuidas ja millesse sa investeerid, ühisrahastuses on hapud laenut garanteeritud. Muidugi on võimalusi neid vähendada, aga see juhtub ja sellega tasub arvestada juba enne investeerimist. Et kahjud ei oleks suured, peab hajutama ja seda tegema korrektselt. Hajutamisel maksavad teised laenud intressi ja need katavad hapud laenud ära (hapud peaks olema intressi sees). Mida suurema riskiga on laenud, seda suurem peaks olema ka intress, et head laenud kataks ära hapuks läinud laenud. Samale inimesele kolme eri laenu andmine pole hajutamine.

                Alati ei tasu teiste soovitusi kuulata. Kõik, kes tunduvad targana, ei pruugi seda olla. Mõned inimesed räägivad väga palju, aga kõike ei tasu üks-ühele tõepähe võtta. Paljud analüüsid, mida foorumites jagatakse, on vigaselt koostatud. Peab olema skeptiline ja infot otsima mitmest kohast ja seda ka personaalselt läbi töötama.

                Kui peaks tekkima rahaülejääk, siis ei tohiks seda investeerida laenudesse, mis on väljaspool sinu enne paika pandud kriteeriume. Et olla ühisrahastuses edukas, on kõigepealt vaja kindlat plaani, millistesse laenudesse oleks kõige otstarbekam investeerida ja siis seda täpselt jälgima. Ei tohi teha allahindlusi, sisetunde usaldamine ei ole tihti kõige targem valik.

                Juba enne investeerimisega alustamist, peaks olema paigas exit-plan või vähemalt peaksid olema sellele mõelnud. Kui portaalis puudub järelturg, siis pead väljumiseks pead panema investeeringud pausile ja ootama, kuni need vähehaaval lõpuni tiksuvad, mis tähendab omakorda seda, et raha seisab ilma tootluseta ja siis sa võtad selle raha välja (makstes pangatasu) - väikeste summade puhul tõmbab see tootlust väga palju alla. Kui sul pole plaani väljumiseks, aga portaalide head laenud saavad otsa (kriis), siis on jällegi jama majas. Isegi kui sa ei pane paika kindlat kuupäeva, peaksid mõtlema sellele, kuidas saaks vajaduse korral oma investeeringust väljuda samal ajal hoides tootlust kõrgel.

                Erinevate portaalide statiskikat ei tasu üks-ühele võrrelda, sest portaalide loogikad on väga erinevad ja võrdlemiseks on vaja sisust aru saada.

                Suurem ajakulu ei võrdu alati suurema tootlusega. Pole mõtet päevas mitu tundi tegeleda selle kallal, et tõsta oma tootlust paar protsenti, sest kui sa just ei oma väga suurt portfelli (mitusada tuhat eurot), siis ei tasu see ära ja selle aja arvelt on võimalik teenida lisaraha, mida omakorda investeerida.

                Oma strateegiat tasub regulaarselt üle vaadata, sest see valdkond on väga uus ja muutub väga kiiresti. Kui sa täna investeerid teiste jälgedes mingisse kindlasse laenugruppi, aga ei saa aru, miks see mõistlik on, siis ei tea sa, millal peaksid lõpetama ja paratamatult oled sa ühel hetkel kehva diili otsas ja hakkad teisi süüdistama. Hea on alustada väikeste summadega ja regulaarselt oma analüüse üle kontrollida, siis on võimalik endale lisakontrolli peale panna, et mitte alati enda esialgset arvamust usaldada.


                Soovitan kuulata kõigil ühisrahastusega alustajatel, et vältida vigu, mis on väga kerged tulema. Kõik oli hästi lahti seletatud ja juurde oli Taavi toonud ka elulisi näiteid. See postitus ei ole tehtud promomise eesmärgiga, aga nii see välja kukkus, sest Raharaadio saated on väga hästi üles ehitatud ja neid on väga mõnus kuulata. Igas saated käsitletakse mitut teemat korraga ja ei ole tühja juttu, vaid kõike saab eluliselt rakendada. Pole midagi halba öelda ja mina isiklikult juba ootan Raharaadio uut episoodi.

                Tervet podcasti on võimalik leida ka iTunes-ist ja kuulata internetis lehelt http://rahafoorum.ee/9-oppetundi-uhisrahastusest/
                Lisaks on sellel teemal ka olemas slaidid, mida saab alla tõmmata siit: https://unistusteelu.leadpages.net/l...3716635197440/

                Täna võib mind leida siit https://www.facebook.com/events/1582587998669844/

                Kohtumiseni!

                Kommenteeri


                • #9
                  Sai siis eile käidud Pühapäeva Investeerimisklubis, kus töötubade vormis lahati portfellihaldust, kulusid & tulusid ning finantseesmärkide teemat.
                  Kohal olijatest enamus kuulusid Investeerimisklubisse, aga oli ka newcomereid nagu mina. Kogu õhkkond oli väga inspireeriv ja väga võimas tunne oli viibida inimeste seas, kellel on sarnased eesmärgid. Üldiselt oli üritus hästi läbi viidud ja kui elaksin Tartus, siis arvatavasti võtaks väga tihedalt sellistest koosviibimistest osa. Natuke räägiti ka hõbedast, mis on praegu kuum teema, sest väärismetallid on väga turvaline varaklass, kuhu investeerida. Eriti veel sellisel hetkel nagu praegu, kui kõik kardavad tulevat majanduskriisi ja hõbeda hind on kulla hinnaga seoses väga madal.

                  Tänu portfellihalduse workshopile hakkasid rohkem huvi pakkuma ka veidi riskantsemad investeerimisliigid, nagu nt optsioonid, futuurid ja kasvufirmade aktsiad, mille riskitase on väga suur, aga samas selle neutraliseerib ka üüratu tootlus. Lihtsalt testiks võiks ju kunagi neidki uurida ja isegi järgi proovida. Seal vaadati ka üldjoontes üle kõigi portfellid ja vastavalt inimesele täiustati neid ja anti soovitusi, kuidas peaks toimima, et seda paremaks muuta.
                  Panen siia ka väikese tabeli erinevatest investeerimisalaliikidest, et oleks hea vahel silm peale visata (kui vaja aastast portfelli tootlust korrigeerida/riskitaset alandada).


                  Lisaks said kõik uued osalejad omale ka vajalikud tööriistad, et oma investeerimist ja üldist rahandust sujuvamaks muuta ja et kõike oleks võimalikult lihtne jälgida. Jagasime omavahel ka huvitavaid ideid ja isegi telefoni appe. Muuseas tegin ka rahaasjad.ee foorumile natuke promo (ei tea, kui hästi see välja tuli, aga esmamulje veebilehest tundus teistele väga hea).



                  Homseks on plaanitud üks väike projekt, mida ka sooviksin teiega jagada, kui sellega peaks kõik sujuma, kohtumiseni!

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Kirjutasid, et käid koolis. Oletasin automaatselt, et ülikoolis. Samas kui Tartust väljas elad, siis tundub, et pigem keskkoolis. Kuidas lood on? Igatpidi on sul väga hea eeldus saada väga noorelt finantsiliselt vabaks, sest oled alustanud varem kui enamus.

                    Kommenteeri


                    • #11
                      Soovitaks kindlasti väga konservatiivselt läheneda nendele riskantsema varaklassi investeeringutele. Aktsiate puhul on selline passiivne ilma teadmisteta panus indeksfondi pikas perspetkiivis vägagi positiivse ootusega ja saab küllaltki teadmisteta ka investeerida, sama keiss nende puhul pole. Vaja ikka päris palju teada neist. Põhimõtteliselt vaata asja nii, et kes on tehingus turuks või vastaspooleks, kust raha tulema peaks, kellest sa turul parem oled? Optsioonide ja futuuride puhul on tehingu teiseks pooleks liigagi tihti elukutseline turuosaline, finantsasutuste treiderid, hedge fondid. Põhimõtteliselt üksused, kus väga tasemel inimesed tegutsevad, kuna on võimalik suurt raha teenida, siis ühed maailma helgeimad pead on neis teemades vastaspooleks, kel on ka palju rohkem kogemust, teadmisi ja parimat tarkvara teema analüüsimiseks. Ma ei usu, et nende puhul eksisteeriks mingisugust väheste teadmiste pealt positiivse ootusega investeerimisstrateegiat, need ikka palju vähem positiivse summa mäng kui aktsiad, kus on põhimõtteliselt kõigil siiski võimalik võita kui ise ei mõtleks üle ja rapsima ei hakkaks. Enamus kes aktsiates kaotavad kaotavad just seetõttu kuna üritavad turgu biitida ja siis tõmblevad liiga palju sisse ja välja, aktsiatega teenimiseks tuleks ka alguses passiivne investor olla.

                      Kasvuaktsiatest soovitaks ka esialgu mööda vaadata kuni turukogemust vähe. Tunduvad küll seksikad, aga reaalselt pole väga mingit objektiivset alust, mille puhul öelda, et mingi uus tehnoloogiavidin peaks tingimata maailmat muutma hakkama. Ainus teema kus ma vaataks kiire kasvuga ettevõtete poole on ettevõtted, millel on väga suur nõudlus oma toodete järgi, mille tooted selgelt eristuvad konkurentidest ja on pikalt klientide lemmikud. Sellised saavad küsida ka palju kõrgemat hinda võrreldes konkurentidega ja on rohkem kasumlikud (kuigi ka see on tihti hinnas sees, sellised ettevõtted kauplevad palju kõrgematel kordajatel kui tavalised). Apple enam ei kvalifitseeru kasvavaks ettevõtteks, ta on nii suur lihtsalt, aga näiteks Tesla või Starbucks. Mõlemal on kõvasti hardcore fänne kes nõus nende toodete eest korralikku hinnapreemiat maksma ja näiteks pool linna läbi vantsima, et saada enda lemmikkohvi. GoPRO tundub ka sarnane ja selle actionkaameratel on ka fänne palju ja mitte palju asjalikke konkurente, aga selle puhul võib konkurents tulla sektorist väljaspoolt näiteks droonidest, mis ka väga kiiresti arenemas. LHV foorumi GoPRO teema siin: https://fp.lhv.ee/forum/invest/130488 Sealt leiab ka teiste kiirelt kasvavate sektorite ja aktsiate teemasid, kus ettevõtte põhine jutt päris asjalik, aga ega seegi ei garanteeri, et selle ettevõttega positiivset tootlust on võimalik saavutada. Kiire kasvu ettevõtetes on enamasti järgmise mitme aasta kasv aktsiahinda sisse arvestatud ja tihti seda ka päris optimistlikult! Näiteks Tesla puhul kõik turuosalised teavad, et Gigatehas on tulemas, enamus teemades on järmise mitme aasta +20% käibekasv arvestatud sisse ca 30-50 PE tüüpi kordajatega (nt Balti turul on see kordaja 10-13 kandis), vahest isegi +100ga.

                      Selliste asjade osakaal tuleks portfellis hoida tegelikult päris madal. Näiteks startuppe soovitatakse omada maksimaalselt 5-10% portfellist ja sedagi nii, et on hajutatud mitmekümne ettevõtte vahel, küllaltki sarnane keiss ka kasvuaktsiatega. Lihtsalt edulugude protsent on päris kasin ja ei mängi muidu positiivset ootust välja mõne üksikuga. See aga juba iseenesest tähendab, et näiteks €100k investeerimisportfelliga tuleks teemast üldse eemale hoida, polegi võimalik turu tootlust saavutada. Unicorni leidmine meist enamusel ei õnnestu, neid leiavad ainult top hedge fundid, ülejäänud jäävad FFF rolli - friends, family and fools (ja kui sa pole ei friend ega family... ). Aga see on jälle see teema, et soovitustest ja hoiatustest õpivad väga vähesed, tuleb enda 30-98% languse paugud sisse saada, et optimismi jahutada Truu stoori, olen ise omad vitsad kätte saanud.

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Tänud kommentaaride eest! Käin tõepoolest keskkoolis ja üritangi panustada just sellele, et varajane alustamine tooks vilja liitintresside ja kiiresti oma vigadest õppimise näol. Eks nende riskantsemate varaklassidega ole jah üks suur-suur töö vaja enne ära teha, aga mõtlesingi just, et oleks lihtsalt kunagi huvitav proovida oma käega ka asja, kasvõi mingite mikrosummadega, et oleks huvitav ja saaks kogemuse kätte. Saan täielikult aru, et sellises valdkonnas tegutsemiseks on vaja olla professionaal ja edu saavutamiseks on vaja olla selle ala tipp. Kusjuures soovitustest õppimisega on mul siiamaani väga hästi läinud ja kindlasti panen kogu su jutu kõrva taha.

                        Kuna tänu suvele on lisandunud väga palju vaba aega, siis käisin jälle täna raamatukogus ja võtsin juurde ühe Seppo Saario investeerimisraamatu, mille üritan lähipäevade jooksul läbi töötada. Raamat räägib börsiaktsiatesse investeerimisest ja rohkem keskendub ikkagi Soome investoritele ja näited on toodud Soome börsile keskendudes. Lisaks on väikeseks miinuseks ka see, et tegemist on 2007.-da aasta trükiga - pole just kõige uuem raamat. Samas siiamaani olen saanud väga palju uusi teadmisi ja viise, kuidas aktsiatesse siseneda ja kavatsen veel palju eeltööd teha (selle kohta veel 2 raamatut lisaks + kõikvõimas internet). Lisaks panin paika ka enda jaoks sellise eesmärgi, et enne 1k € portfellini jõudmist ühtegi aktsiat ei soeta. See peaks mind motiveerima aina rohkem infot koguma ja selleks täielikku valmisolekut omama.

                        Täna avasin konto ka portaalis Estateguru ja tegin 50 eurose sissemakse, mis läks kohe edasi Kalamaja projekti, kust on oodata 12,25% tootlust, investeeringu pikkuseks 1 aasta. Lisasin raha ka Mintosesse, mis on siiamaani mind ainult positiivselt üllatanud ja tagasimaksedki hakkavad tuure alla saama. Plaan on lisada iga kuu/kahe tagant Mintosse raha juurde. Kui Bondora peaks stabiliseeruma, siis võib-olla on ka see mõeldav, aga hetkel tundub Mintos veidi parem alternatiiv, sest hüpoteegiga laenud tõmbavad kohe palju rohkem, kui Bondora tagatiseta laenud. Samas jällegi on Bondoras investeerimine palju huvitavam ja saab täpsemalt taotlusi sorteerida ja lisaks sellele on seal ka suurem valik + järelturg ja 100 muud head lisa.

                        Kokkuvõtteks on hetkel käigus portfelli suurendamine just nimelt säästude najalt, mitte nii palju kogutude intresside abil. Ootan juba neid aegu, kui kuu sissetulek ületaks mu säästuvõimet ja olen valmis selleks tegema kõik, mis on minu võimuses. Tsiteerides klassikuid: "Investeerimine on enamat kui hobi - see on eluviis". Ja mina isiklikult olen sellesse aina rohkem armumas, mida rohkem ma sellega tegelen, infot käsitlen ja uusi teadmisi kogun. Tegemist on ikkagi väga suure ja huvitava valdkonnaga, millest ei saa kunagi kõike teada ja mis on pidevas muutuses.

                        Kohtumiseni!
                        Last edited by Visioon; 06-16-2015, 10:27 PM.

                        Kommenteeri


                        • #13
                          Kas Sa ehk kommenteeriksid hõbedat? Mina isiklikult leian, et väärismetallide puhul on risk ikkagi suurem kui seal tabelis kirjas. Eelkõige seetõttu, et väärismetallid on väga ebalikviidsed (näiteks Tavid müüb praegu USA Eagle hõbemünti hinnaga 19,2€ ja ostab samas hinnaga 15,2€. Spread ehk ostu- ja müügihinna vahe on 4 eurot). Samuti ei anna väärismetall rahavoogu. Tegu on just kui kasvuinvesteeringuga, mis võib kasvada, kuid ei pruugi (umbes nagu talumaja hind Võrumaal - kinnisvarahinnad Tallinnas on rallinud, kuid Võrumaal mitte nii väga).

                          Üks idee, mis mind õpetanud on: hoia eemale asjadest, mis on kuumad.
                          Pigem keskendu enese harimisele, kogu raha ja valmistu seda investeerima siis kui Sul teadmisi rohkem kogunenud on. Kui oodata ei jaksa, siis alusta kas või ühisrahastusest ning mingi hetk liigu aktsiaturgudele.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            Hõbedasse usun sellepärast, et esiteks on hõbeda hind viimastel aastatel väga suuresti langenud, Kulla ja hõbeda untsi hindade suhe on ajalooliselt olnud 1:15, aga praegu on see 1:74 (hetkest hinda vaadates), ehk lähitulevikus peaks juhtuma üks kahest, kas kulla hinnalangus veelgi, mis on juba 2011. aasta lõpust toimunud või hakkab hõbeda hind tõusma, et saabuks jälle tasakaal. Muidugi ei ole see kõik kindel, aga siiski võib see toimuda. Lisaks on hõbedal see eelis kulla ees, et seda kasutatakse laialdasemalt tööstuses ja seda on tulevikus elektroonika aina suurema arenguga üha rohkem vaja.
                            Ebalikviidsus on tõesti probleemiks, aga Tavidist on võimalus saada suurt soodustust, kui koguseid suurendada. Rahavoog seal tõesti puudub, aga pikaajalises perspektiivis võib väikese koguse hõbeda omamine kaitsta krahhide eest (pole kursis, aga targad inimesed saunas rääkisid, et on tulemas).
                            Aga kui lühidalt hõbedast rääkida, siis ma panustaks sellele, et pikema aja jooksul see hind ikkagi kasvab (kui mitte palju, siis vähemalt inflatsioonimäära võrra) ja seda just tööstuse arengu ja hõbeda aina suurema vajadusega põhjendades. Muidugi ei ole ma mingi asjatundja, aga seda mainis ka juba Kiyosaki enda raamatus (aastatetagune trükk), temast muidugi võiks ka pikemalt rääkida, kuna ma ise ei ole kindel, kas teda saab täiesti tõepähe võtta või mitte. Olen väga skeptiline selle mehe osas.
                            Lõpetuseks ega hõbedast tõesti mingit suurt tuluallikat loota ei ole, aga samas jääksin ikka sinna arvamuse juurde, et võrreldes teistega on risk suhteliselt madal.
                            Last edited by Visioon; 06-16-2015, 11:27 PM.

                            Kommenteeri


                            • #15
                              Ma kardan, et Sulle on lihtsalt valetatud. Viimase 36 aasta kulla-hõbeda graafik ütleb, et suhtes 1:15 on nad olnud vaid korra väga lühikest perioodi. Ka praeguni 1:74 suhe ei ole väga tavapärane, kuid mediaani võiks joonistada siiski umbes 1:55-1:60 kanti.

                              Hõbeda hinnagraafik aga näitab tõesti väga suurt langust. Kui vaatame tagasi ajaloole (ja krahhidele), siis näiteks 2001-2002 dotcom mulli ei ole seal üldse näha. 2009. aasta kriisi põhjades oli hõbe parimal julul 20 dollarit untsist. Ehk kriis võib tulla, kuid see ei tähenda, et ta hõbeda hinda hakkaks mõjutama.

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X