Announcement

Collapse
No announcement yet.

MadisM - rahaliselt vabaks ja edasi!

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • #16
    Eesti inimeste säästmine on väga halva tasemega tõesti, kui enda tuttavaidki vaadata, siis eranditult kõik palgatöö peal ja kõik raha kulutatakse ära. Su vanaisa kohta oli väga huvitav lugeda - nutikas mees.
    Mis sa ise muidu arvad, kas tulevikus on võimalik, et pangad hakkaks jälle suuremaid intresse pakkuma investoritele nagu vanasti või jäävad praegused nadid protsendid püsima?
    Ma usun, et foorumi käima saamisega ei peaks sul probleeme tekkima, edu!

    Kommenteeri


    • #17
      Tänud! Pankade intresside koha pealt. Nad peaks olema küllatki korrelatsioonis Euroopa keskpanga laenuintressiga, Euriboriga (võib-olla eksin mõistega). Kusagile 2-3% kanti peaks nad tõusma küll, praegu on ajalooliselt väga madalad intressid, mis pigem ajutised. Teisest küljest tõstaks see ka omajagu nt kodulaenu laenumakseid. Samas kusagile 5% juurde tõusmiseks peaks olema keskpangal põhjust intresse väga palju tõsta, majandus väga buumimas või inflatsioon väga kõrge. Enam nii kiiret kasvu ja ka inflatsiooni pigem ei tule nagu 2005-2008, sellised näitajad on omasemad majanduslikult vähem arenenud riikidele.

      Pigem peaks inimesed otsima edaspidi raha kasvatamiseks siiski teisi võimalusi kui kontol hoidmine.

      Kommenteeri


      • #18
        Väga põnev lugeda kuigi Cashflow õhtul sai juba su ägeda vanaisa kohta kuuldud. Eks mul ole neid positiivse rahamajandamisega inimesi ka nagu vanaisa, kes on FIE ja onu, kes on 2 ettevõtte omanik, kellel üpris edukad ettevõtted. Edu foorumi ja investeerimisega

        Kommenteeri


        • #19
          Olen siin vast liigagi tihti maininud enda Arco positsiooni. Krt lihtsalt ei saa sellest üle ega ümber. Võimalik, et asi selles, et see mu suurim positsioon ja ma ei pruugi olla objektiivne seetõttu, äkki on teatav emotsionaalne bias tekkinud. Proovin seda ikka jälgida, aktsiatesse armumine on üks mõttetumaid asju, mis juhtuda saab, võib suurelt hävida. Samas sel ettevõttel ikka on päris palju positiivset mis mulle meeldib, võtan seda mingis mõttes nagu enda ettevõttena, millega on väikeste mastaapide tõttu võimalik teatud sünergiat saavutada ja ka aktivist investorit katsetades valuet lisada.

          Viimast olen natuke proovinud, kuna minu arust nad võiks enda Bulgaaria kortereid ja neisse investeerimist paremini tutvustada. Eelmine nädal kirjutasingi CFO'le emaili, et nende kodulehel võiks olla rohkem infot nende Bulgaaria projektide kohta, neid paremini eesti investoritele tutvustada. Vastati kohe sama päev, et tänavad tagasiside eest ja vastavad nädala lõpuks pikemalt. Reedel kirjutas CEO Tarmo Sild ise mulle, et võtavad plaani kodulehele korraliku linkimise. Naiss! Eile õhtul kirjutasin turundusjuhile, et nad võiks seda võimalust veelgi paremini promoda, kirjutada mingi promoartikkel kuhugi. Kohe täna hommikul oli vastus tulnud, et tänab tagasiside eest ja mis kanaleid ma ise loen, kuhu oleks mõistlik suunata. Wow, lihtsalt wow! Balti börsilt sellist investorite soovitustega arvestamist poleks julgenud oodatagi. (võin kellelegi meilivahetuse edasi suunata kui ei usu)

          Rahaaga arutasime seda, ta arvas, et on kaks võimalust: kas Arco on super või on nad meeleheitel. Neil siin viimastel kvartalitel on olnud ettevõtte market capi kohta massiivsed kasumid ja järgmise aasta korterivarudest on hetkeks juba 75% müüdud, nõudlus on massiivne. Need argumendid vähendavad omajagu selle meeleheitel variandi tõenäosust.

          Natuke ka sellest sünergia plaanist. Mingi mõte on nendelt osta üks korter nende järgmise aasta alguses valmivasse Manastirski Livadi projekti D korpuses koos möbleerimise ja haldusteenusega. Bronniks ära lähiajal kui numbrid vähegi okeid on, igatahes suhtlen natuke nende Bulgaaria esindusega ka. Ruutmeetrihinnad on täitsa mõistlikud, ca 1200 kanti meie mõistes (Bulgaarias arvestatakse 15-20% korteri oma pinnale juurde kortermaja ühisest pinnast, ise näitavad m2 hinda seetõttu ca €1000 juures, meie mõistes see nii pole). Kasvava rahvaarvuga EU pealinna kesklinna tugeva nõudlusega arenduse eest see ei saa halb hind olla, nii palju kui muid saite vaadanud olen, seal sellised hinnad on. Sõltuvalt üüritootlusest ja haldusteenuse hinnast võiks see täitsa asjalik investeering olla. Samuti aitaks selline investeering ka mu Arco vara positsiooni hinnale kaasa, mistõttu võin seda investeerimisideed kaaluda ka natuke kehvematel tingimustel ceteris paribus.

          Mis veel meeldib Arco puhul on just see, et saan mingis teemas esimeste seas olla. Eesti kinnisvaras on peaaegu iga investor sees kasvõi ühisrahastuse kaudu, see on jõhkralt põhjadest taastunud ja edasine upside suht piiratud. Ma ei tea kui pikalt julgeks käpp olla isegi ühisrahastuse kaudu, üle paari aasta ei tahaks. Samas Bulgaaria alles hakkab põhjadest taastuma, välisinvestoritel valitseb hirm, kuna eelmine kord seal raha kaotati, ka paljud eestlased läbi Gildi ja ka hiljuti oli mingi Rumeenias raha huugama panemise teema jälle. Mulle meeldib see võimalus osta ise siis kui teised kardavad ja seda enam kui põhjused pole ettevõttest sõltuvad. Põhimõtteliselt see veri tänavatel ja hirm levimas keiss. Samas nõudlus on suurelt taastumas, järgmise aasta varud on suuresti müüdud juba, järgmise aasta 1.-2. kvartal peaks korralik rahasadu olema.

          Eks ole tegelt ettevõttel miinuseid ja tundmatuid ka selles muutujas, nt 2017+ aastateks neil hetkel Bulgaarias arendustegevust pole, ainult üürikinnisvara hinna tõusust saavad seal peale 2016 võita (mida on neil omajagu rohkem kui sealset arendust, ehk hinnatõusust võit jätkuks). Samas nad varem ka omajagu uusi projekte ostnud eri faasides, ei tohiks nagu väga raske olla uut leida ja neil muid suuremaid projekte ka, Tallinnas näiteks Paldiski maantee 70c projekt 120 korteriga, kasumlik äritegevus sellest ei lõppeks. Veel üks küsimärk on ärikinnisvara üürilepingute uuendamine ca Q3 2015, aga sellest võib ka positiivset üllatust tulla, senised lepingud on sõlmitud nõrgema majanduse tingimustes.

          Igatahes kui kellelgi on negatiivsem nägemus aktsiast, äkki jagada midagi mida ma veel ei tea, siis võiks seda teha. Sooviks riskidest võimalikult teadlik olla ja mitte liiga entusiastlik siin olla.


          Edit: Jäin mõttele, et aktivist investorid üldiselt tegelevad kehvasti juhitud ettevõtete efektiivsemaks muutmisega. Mingis mõttets päris täpselt ei väljendanud end selle mõistega. Arco juhtimisest arvan päris hästi, nad on juhatuse töötasu vähendanud võrreldes 2013 aastaga omajagu ja nt CEO'l on väga suur osalus, ca 8-9%, tema otsused on investorite omadega ühes suunas (mitte ainult palka lüpsta ja hüvesid nautida, nagu riigisektoris). Alates 2012-13 on väga hästi toimitud ettevõttena minu piiratud teadmiste ja arusaamise kohaselt.

          Kommenteeri


          • #20
            Mõtlesin siin, et peale investeerimise taasaavastamist enda jaoks ja eriti peale hiljuti Roosaare "Rikkaks saamise õpiku" (see raamat peaks koolis kohustuslik olema, tõsiselt!) läbi lugemist olen oluliselt säästlikumaks hakanud. Vaatan kulusid palju hoolsamalt. Väljas käies ikka mõtlen enne kulutuse tegemist ja tihti võtan odavama variandi varasema kallima asemel, nädalavahetused mööduvad kindlasti oluliselt odavamalt. Kusjuures väljas käimist proovib osaliselt asendada ka näiteks kodus seltskonnaga cashflow mängimisega, tuleb veelgi odavam. Poes ei võta enam kallima otsa tooteid kuna lihtsalt võin, mõne ostu jätan üldse ära. Snäkkide eelarve on tõenäoliselt kolmandik-neljandik sellest mis varem, ainuüksi sellega vast mõni sott säästu kuus. Nt käsitööõlledest olen loobunud, üldse mingit õhtul filmi kõrvale õlle laskmist vähem, mõttetu harjumus iseenesest, sealt ka 100-200 kuist säästu.

            Mõttetud kulud maha lõigata ja selle säästu investeerimisse suunamise skeem on ju tegelt nii lihtne, et pmst kõik saaks hakkama. Kui just sissetulek madal pole, lapsed, vaja üüri ka lisaks maksta jne. Päris paljud siiski saaks ja iseenesest ka võiks. Eraisiku tasemel annaks kindlasti enda elukvaliteeti parandada suurema säästmise korral juba mõne aastaga ja kindlasti võidaks ühiskond ka riiklikul tasemel jõukamatest kodanikest. Imelik üldse, et meil nii vähe säästetakse. Samas nii leiab ise lihtsamalt paremaid investeerimisvõimalusi, kui konkurentsi vähem. Aga vahet pole, mul pole kahju või kade meel kui teistel hästi läheb, pigem üritangi vaadata, mida sellest ise õppida saab. Alati saab midagi paremini teha ja sellega ka enda elujärge parandada.

            Igatahes väga hea tunne on neist mõttetutest kuludest lahti saada ja kuus üle €500 saada lisaks säästmisele panna. Ei saa väga mööda panna kui mõistlikult hajutada (mida ma seni rangelt võttes teinud pole, aga siiski okeilt).

            Kommenteeri


            • #21
              Suht solid jah, kogu mu investeerimisstrateegia baseerubki säästetud/varasemaga võrreldes kokku hoitud kulutustel. Eks näis, mis sellest eksperimendist saab, üleüldse mitte millestki loobumine, vaid nice-to-have kulutuste koomale tõmbamine mis osaliselt tähendab ka tervislikumaid eluviise

              Kommenteeri


              • #22
                Natuke enda fondidest ka, et ei paistaks, et ma mingi one stock pony olen :P Seis umbes selline, vist sai kõik possid võetud veits üle aasta tagasi:



                Mõni sott on tulnud divikatest lisa ja ka $ on € vastu tõusnud, reaalne tootlus on mõnevõrra etem. Igatahes fondidest ja miks neid võtsin.

                LHV Pärsia lahe fondi sai võetud seetõttu, et piirkonnas finantsmusklit palju, saavad pretsedenditutes kogustes investeerida ja majandust kasvatada ka oluliselt madalama naftahinna korral. Rahavaarv ja tarbmine kasvavad kõvasti. Oleks eelistanud indeksi kaudu siseneda, aga seda vist polnud sel hetkel, mis ainult sellele piirkonnale keskenduks. Pärsia lahe fondil on päris kirved tasud, üle 2% aastas, vähemalt nad on seni asjalikke tulemusi näidanud ja fond on rahvusvahelist tunnustust saanud, seetõttu julgen hoida, küll veidi väiksemas koguses just kulude tõttu.

                AFK - Market Vectors Africa ETF, kulud 0,78% ehk kõrgemapoolsed ETFide seast. Aafrika peaks tõusma küll, rahvaarvu kasv ja majanduse edenemine seal toimuvad, see võiks ka aktsiahindu toetada pikas perspektiivis. Sel mandril on mõned kiireimini kasvavad majandused maailmas. Absoluutnumbrites võib kasv väike olla, aga $1000 SKP/inimese pealt nt $70 võrra kasvu on ikkagi 7 protsenti. Kui täielikust kaosest saab lihtsalt väga korrumpeerunud paik, siis selle jooksul võib ka aktsiaturg sadu protsente tõusta. Samas seal toimub ka igasugust mürglit, et kõigub palju. Pole aimugi miks hetkel all on.

                EEM - iShares MSCI Emerging Markets üldine arenevate turgude fond, kulud taas kõrgemapoolsed 0,67% aastas. Peaks üks laiapõhjalisemaid, hajutatumaid ja ka likviidsemaid olema. Põhimõtteliselt saaks sellega ka väiksem portfell kogu arenevate turgude exposure'i ära katta. Arenevad turud enam väga popid pole, mikskipärast väga suurt kasvu ei oodata, arenenenud turud on palju popimad. Samas, äkki see on võimaluse aeg? Pikas perspetkiivis nad võiks ikkagi nats kiiremini kasvada. VWO tundub tegelt etem selleks valikuks, neil kulud madalamad vähemalt, 0,15% juures.

                EWY- IShares MSCI South Korea Capped. Kulud taas kõrged, 0,62%. Huvitav kuidas ma kallid fondid just välja valisin. Muidu aga kasumite suhte järgi vist oli odav, hetkel ka PE ca 10 kandis. Korea tundub äge, kasvavad enda arengufaasi kohta kiirelt ja iseenesest võiks lähedus teistele arenevatele Aasia turgudele ka Koread toetada, nt nende ettevõtted võiks olla heas positsioonis regioonis laienemiseks.

                GMF - SPDR S&P Emerging Asia Pacific ETF Kulud 0,59%. Ju sai vaadatud koosseisu järgi, et Hiina + HK liiga suur poleks, Hiinat teistkaudu ka võetud. Aasia piirkonnal edaspidi ka väga võimas potentsiaal.

                HAO - Guggenheim China Small Cap ETF Kulud kõrged 0,76. Hiinat lihtsal peab olema, see nii suur osa maailmast nii rahavaarvult, majanduselt kui ka majanduskasvult. Kusjuures enamus sealsest rallist on sellest mööda läinud. Polegi päris kursis kas see rohkem USA börsil noteeritud aktsiatest koosnev või siis lihtsalt asi selles, et seal buumivad igasugused netistokid ja muud haip-aktsiad, mis väga indeksitesse ei kuulu. Eega FXI ehk hiina suurettevõtted pole ka rohkem tõusnud kui HAO. Kusjuures hinnatase on ka täita mõistlik, hinna-kasumi suhe (PE) on yahoo finance'i andmatel 13 ja etfdb.com andmetel 10 juures. Ju seal rallivadki mingid haipaktsiad, muude varade hinnad on mõistuse piires.

                ILF - Ishares Latin America 40, Ladina Ameerika 40 suurimat ettevõtet. Ladina Ameerikas polnud väga häid indekseid kui mälu ei peta, samas migil määral tahaks seda omada, suur ja tõusev piirkond. Hetkel maavarade buum lõppemas ja seetõttu parimad ajad pole, aga küll nad ümber orienteeruvad millelegi mõistlikumale.

                VNM - Market Vectors Vietnam ETF - Üks väheseid riigipõhiseid ETFe mul. Võtsin seda, kuna nominaalis on nende SKP ikka väga väike, $2100 kandis, aga kasvab hetkel 5-6% aastas. Pikas perspektiivis usun, et jõuab ilusti järgi teistele naabritele ja ka arenenud riikidele, tore kui saab korraliku tööeetikaga riigist ampsu nii madalalt arengutasemelt. Arvatavasti nende kommunism seal ka läheb leebemaks nagu Hiinaski ja soodustab majanduskasvu.

                See siis põhimõtteliselt mu pensioniplaan kah, müüa ei kavatse niipea ja pensionifondid on lihtsalt nali, tasub ise meisterdada endale mõnest ETF'ist koosnev fond kui vähegi rohkem aega pensionini on. Aktsiatega küll mõne aastases perspektiivis riske rohkem, aga pikas perspektiivis raha kontol või pensionifondis hoides on nõrgem tulemus garanteeritud! Väärismetallide ja muu juraga ka sama ja fondide puhul ei pea midagi aktiivselt tegema, maksude deklareerimine investeerimiskontolt ka väga lihtne. Plaan ka korra aastas divikate eest SPY'd osta, seda peaks kindlasti omama. Mul on selgelt liiga kaldu arenevatele turgudele, peab arenenud regioone ka omama.

                Muidu nt siit saab arenevate turgude ETF'ide kohta infot: http://etfdb.com/etfdb-category/emer...kets-equities/ ja siit ka laiemalt ETFide kohta: http://etfdb.com/etfs/

                Kommenteeri


                • #23
                  Originally posted by rahaa View Post
                  Suht solid jah, kogu mu investeerimisstrateegia baseerubki säästetud/varasemaga võrreldes kokku hoitud kulutustel. Eks näis, mis sellest eksperimendist saab, üleüldse mitte millestki loobumine, vaid nice-to-have kulutuste koomale tõmbamine mis osaliselt tähendab ka tervislikumaid eluviise

                  Kusjuures nii on, ega see palju pingutust ei võta enamasti ja tõesti need liigsemad või nice-to-have kulutused on tihti ka just ebatervislikumad, säästes raha säästab ka tervist.

                  Kommenteeri


                  • #24
                    Pagulased on terav teema. Ega neil seal kodumaal lihtne pole, aga Euroopa plaan sellega tegelemiseks küll asja paremaks ei tee. Nende vastu võtmine ainult meelitabki neid siia tulema, toidab kriminaalidest vahendajaid ja korrumpeerunud ametnikke ja ärimehi pagulasi vastu võtvates riikides (ja vaadates nende kiituseks tulevat propat, siis tundub, et siingi juba).

                    Pakuks omalt poolt lahenduseks, et mitte ei võeta "pagulasi" siia vastu, vaid tegeldaks probleemi juurte välja rohimisega. Probleemiks on tegelikult ülerahvastatus ja liiga väike produktiivsus pagulaste lähteriikides. See papp mis maetakse pagulaste ülalpidamisse tuleks koos pagulastega suunata nende endi maale. Tuleks kohapeal rajada koole ja toetada ettevõtlust, et nad haridust ja parema palgaga tööd saaks oma kodus. Neid inimesi tuleks aidata küll, aga pigem nende kodus või siis rahulikus sarnase kultuurikeskkonnaga naaberriigis. Niipea kui nad naaberriigist edasi liiguvad pole tegu enam pagulasega vaid majanduspõgenikuga in my book. Tuleks aidata neil sealsamas enda elu uuesti üles ehitamist. Siis ei teki vast tahtmist ka sõdida. Kusjuures sealkandis saaks sama raha eest palju rohkem ära teha, poleks vaja nii palju kulutadagi. Samuti tuleks neile tutvustada kondoome ja muid rasestumisvastaseid asju, võtku sündivus kontrolli alla, minu poolest kasvõi hiina ühe lapse poliitika tüüpi lahendusega. Sellepärast neil asjad pekki lähevadki seal, et neid nii palju on seal, piiratud põllumaa resurss ei toida ära neid kui tahaks.

                    Nende siia vedamine ainult hoogustaks probleemi, siis oleks sealkandis tugevamatel mehepoegadel veelgi rohkem motivatsiooni tappa ja varastada, et inimsmuugeldajatele maksta üle toomise eest. Mingisugust leevendust see reaalsele probleemile ei too, probleem jääks püsima ja kasvaks ainult ja siis oleks meil siin ka rohkem probleeme.

                    Kommenteeri


                    • #25
                      Aktsiad on põhimõtteliselt väärtpaberid, mis näitavad ettevõtte omanikustaatust, aktsia omanik on ettevõtte omanik ja mulle väga see konseptsioon meeldib. Päris äge olla omanik, samamoodi nagu paljud tahavad olla maja/korteri või autoomanik võiks ju olla ka ettevõtete omanik (ja need ei ole üksteist välistavad). Kasvõi väikselt, aktsiate puhul võib see mõistlik olla juba alla €1000 juurest. Eriti meeldib olla omanik nendel ettevõtetel, millesse ise ka usud ja mille klient oled. Nt Kaubamaja on on minu kodupood, käin seal 1-2x nädalas toitu ja muud ostmas. Omanikuna on see hoopis teine. Mingis mõttes "ei nuuma enam kurje kapitaliste," vaid teed hoopis endale head. Mingis mõttes saab niimoodi poes käies oma ostud odavamalt, sest teatud marginaal hinnast läheb ju ka ettevõtte kasumisse ja selle võrra ma võidan. Selliselt ise klient olles panustad ka enda jõukusesse. Selline sümbioosne suhe, seotus ettevõtetega mulle meeldib. Muidugi see ei saa olla põhiargument aktsionäriks olemisel, põhiline on ikkagi ettevõtte finantsnäitajad ja hind, aga kui need on korras, siis see on selline hea lisaboonus.

                      Seda saab veel sammu võrra edasi viia tegelt. Aktsionärina annab ka aktiivselt lisaväärtust luua ettevõttele selle tooteid või teenuseid ka teistele soovitades. Suuremate puhul on mõju muidugi kaduvväike, aga väiksemate puhul võib natuke mõjutada. Näiteks see fundwises olev Siidrikoda. Ma olen sellest juba 2k jagu võtnud ja küsisin seal keskkonnas mõned küsimused, positiivsete vastuste korral võtan lisa. http://beta.fundwise.me/et/siidrikoda Äge projekt ja tahaks sellest osa saada. Siidrikoja puhul oleks mõju kindlasti tunda, kuna hetkel mastaabid veel väiksed, käesoleval aastal 10 000 liitrit käsitöösiidrit. Kujutan ette, et minu pere võib sellest aastas juba ligi protsendi ehk 100 liitrit ära tarbida, lisaks soovitan seda mingil määral ka tuttavatele. Nüüd on see mingil määral ka enda projekt, täpsemalt oman ca 0,3% ettevõttest. Niimoodi on hea enda ettevõttele ise hoogu anda. Niikuinii tarbin alksi üle keskmise, las siis oman ka seda ettevõtet mille tooteid tarbin, Saku õlletehast enam börsil pole. Kusjuures kui ostan seda siidrit Viru keskusest, siis ühe ostuga teen kasu kahele enda omanduses olevale ettevõttele, Tallinna Kaubamajale ja Siidrikojale.

                      Muidu mõtlesime rahaaga veidi nalja ka teha. Peaks ostma nats Tallinki aktsiaid, sai ju analüüsitud seda siin see nädal, käesoleval aastal võiks TAL1T tulemused positiivselt üllatada. Läheks näiteks Rootsi kruiisile, ostaks kaupsist siidrit veits, mingi odava röstri ja kala veits ja läheks reisile. Jauraks seal ja röstiks kala nagu klassikud Omanikud võivad! See oleks päris epic (töötajate suhtes muidugi üleolevaks ei läheks, see oli neil ikka väga mööda)

                      Fondide puhul on asi natuke abstraktsem, mingit konkreetset ettevõtet need ei oma. Samas riigi või regioonipõhise ETFi puhul saab osa selle riigi või regiooni arengutest osa, sest ETF omab põhimõtteliselt väga laiapõhjaliselt piirkonna aktsiaid, põhimõtteliselt enamus majandus on sellega ära kaetud, peaaegu kõikidest sektoritest on ettevõtteid börsil. Nii et Aasia ja Hiina ETFe omades saan ma sealsete majanduste tõusust osa, põhimõtteliselt olen hiinlased rakendanud enda jõukuse nimel tööd tegema. Samuti saan teha veidi rassistlikku nalja, et Aafrika ETFi omades olen nee**id enda kasuks tööle pannud. Las rügavad! (kui musta huumorisse minna, siis lisaks juurde "nagu vanal heal ajal") Loodetavasti nüüd mõni õilishingeke ei tule poliitkorrektsuse türanniat peale suruma, siin võiks ikka mõtte ja sõnavabadus olla. Ma ei mõtle teise nahavärviga inimestest halba, on väga toredaid ja töökaid inimesi igas rassis, küll aga ei pea mulle abirahadele ronijad meeldima. Kogu selles kriisis ja pakutavates lahendustes on ikka palju asju väga valesti, aga ei hakka siin uuesti lahkama, LHV's on väga asjalik arutelu sel teemal.

                      Kommenteeri


                      • #26
                        Kuigi Siidrikoja esindaja vastab Fundwise keskkonnas väga aktiivselt, siis vastused on mõnes mõttes PhD seisusele vastuolulised.
                        • "Vaata veelkord videot";
                        • "Sinu kommnetaaris on nii mitu teemat läbisegi, et proovin mingis loogilises järjekorras vastata.";
                        • "Nagu ettevõtet tutuvustavast videost näha, on ettevõttel siidri tootmiseks kogu vajalik seadmepark olemas."

                        Ma ei ole veel aru saanud, et mis Sind kutsub sinna projekti investeerima? Mina näiteks ei suuda videot vaadates mõista kas ettevõttel on siidri tootmiseks kogu vajalik seadmepark olemas või mitte.

                        Ettevõtte tutvustuses on kirjas nii: "Ettevalmistused siidri tootmiseks algasid juba 2006, mil istutasime esimesed 4000 siidritootmiseks sobivat madalakasvulist õunapuud." Kas oled uurinud, kas need õunapuud on Siidrikoda OÜ varade hulgas või tegu on ikkagi mõne muu isiku varaga ning kui see isik peaks Siidrikojast 'ära tüdima' (s.t. Siidrikoda OÜ läheb pankrotti, kanditakse tühjaks vms), mis siis saab istutatud õunapuudest (need ju saaki kannavad).

                        "Neli aastat kestnud rakendusuuringud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega on võimaldanud meil arendada lisaks kvaliteetsele (high-end) käsitöösiidrile ka innovatiivse tehnoloogia väga madala alkoholisisaldusega (1%) siidri tootmiseks, mille tarbimisega ei kaasne alkoholiga seotud terviseriske ja mida tohivad juua ka kooliealised noored."
                        Eetilise või moraalse küsimuse osas tekib mul näiteks küsimus, et miks peaks keegi looma siidri, millel on madal alkoholisisaldus? Kas kooliealine noor võiks olla sihtmärk? Ehk et Eestis, kus noored ja täies tööjõus mehed poe ees lihtsalt lakuvad, ei tundu minu jaoks olema päris adekvaatne lahendus. Seda enam on raske mõista miks siider ja kooliealine noor samasse lausesse mahutatud on? Käsitöösiidrit saab teha minu hinnangul avatult ning silmas pidades eetilisi väärtuseid. Siidrikoda sellega nii väga vaeva ei tundu nägevat.

                        Lisaks Sulevi vastus sulle: "Vaata äriplaanist/rahavooplaanist meie hinnapoliitikat. Praegune hind on emotsioon. Sinu pakutud 2,5 on tegelikult väga mõistlik. Prognoosin, et suurem osa käibest tuleb 5 aasta pärast mitte siidrist. Vaata veelkord videot"
                        Rahavoogude plaan näeb ette, et 2020. aastal genereeritakse müügitulu summas 1,2 miljonit eurot. Sellest summast 980 tuhat tuleb realt "Siider alla 6%". Kuna tabelis on veel kaks kirjet: "Siider 1%" ja "Mahl", siis on selge, et "Siider alla 6%" tähendab siidrit vahemikus 1,01% ... 5,99% ning see annab ca 80% tuludes. Prove me wrong!

                        Kommenteeri


                        • #27
                          Mõistlikud poindid. Suhtlemise tooni osas ei oska öelda, vast saaks natuke viisakamalt jah, aga toonist olulisem on tahe arvestada ja kaasata inimesi, ka nendega suhelda, küsimustele vastata. Vähemalt praegu tundub, et omanik tahab arvestada uute osanikega, see on hea. Mulle meeldib ka tema lähenemine osanikke nö tööle panna ettevõtte heaks turunduse ja talgute vormis, see näitab, et ta üritab võimalikult kuluefektiivselt nt makse üle maksmata ettevõtet ehitada. Kulude kokkuhoid on alati positiivne. Ma tõenäoliselt oleks käpp talgutel veidi tegutsema, olekski hea vaheldus.

                          Väga täpset ülevaadet praegusest tootmisvõimsusest ma samuti ei saanud. Eelmise, 2014. aasta aastaaruandest loeb välja, et ettevõttel oli €34 669 väärtuses masinaid tootmiseks, mis on siis tõenäoliselt praegu müügil oleva siidri ehk 1-6% siidri tootmiseks. Ei leidnud kusagilt kas käesoleva aasta jooksul on masinaparki täiendatud. Lahja siidri ja calvadosi tootmiseks vajamineva raha kogumiseks praegune rahastusvoor tehaksegi, ligi 70k tõstetavast rahast lähebki sellele.

                          Õunapuud on äriplaani kohaselt siiski siidrikojast eraldi, 4000 õunapuud Orava talu omanduses, mis on 100% asutaja Sulev Nõmmani omanduses, Nõmman on hetkel Siidrikoja 90% omanik. Nii et lähima paari aasta jooksul tooraine tarnes probleeme tulla ei tohiks, pigem tal jääb ülegi. See on tal kindlasti konkurentsieelis, enda toorme olemasolu ja et saab selle olematute transpordikuludega kätte. Teisest küljest lisab natuke ohte ka seotud osapooltega tehingute tegemine, nt kui peaks juhtuma mingisugune tüli osanike vahel, siis on võimalik, et asutaja ja toorme pakkuja tõstab õunte hinda ettevõttele, et kasumist suuremat osa endale hoida. BLRT puhul mingisugune värk oli, et ca 10-20% osaluse omanik läks suuromaniku vastu kohtusse kuna tal dividende vaja, aga suurosanik teab seda ja tal pole vaja, ta ei maksa välja ja pole midagi väga teha. Pigem hindaks selle stsenaariumi tõenäosust kaduvväikseks, kui ta juba oskab nii ühisrahastuse kaudu inimesi kaasata stoorit positiivselt edasi andma ja üles ehitama, siis ta peaks ka teadma, et negatiivne reklaam on kümneid kordi võimsam kui positiivne reklaam ja pigem üritab vältida selliseid situatsioone.

                          Madala alkoholisisaldusega siidri lastele suunamine oleks vale ka minu arvates, aga hetkel ma ei näe et ta tahaks seda konkreetselt lastele suunata, ettevõtte tutvustuses oli kirjas, et seda võivad juua ka kooliealised. Kui seda võivad juua ka kooliealised, siis see on pigem kivi seaduselooja kapsaaeda ja lahendust tuleks pigem sealtpoolt otsida. Kindlasti jätkub asutajal kainet mõistust seda mitte lastele suunata ja seda saaks osanikuna ka soovitada. Kindlasti ka teen seda edaspidi, tänud probleemile osutamise eest. Kuigi tuleks öelda, et mingis mõttes pigem tahakski, et nt keskooli lapsed (kes, olgem ausad, joovad niikuinii), teeks seda pigem alla 1% alkoholisisaldusega joogiga, sellega kaasneb riske vähem. Mingis mõttes on hea kui selleks on kodumaine madala alkoholiga variant olemas, see võib vabalt olla kahest halvast see vähem halb variant. See sarnaneb natuke ka kanepi legaliseerimisega Portugalis ja Hollandis, pärast seda oli nendega seonduvaid probleeme vähem. Väga ei karda, et käsitöösiider lisaks probleemseid alkohoolikuid poe taha jooma, sel sihtgrupil on pigem odavam maitse-eelistus. Lahendus poejoodikute probleemile ei peitu minu arust alkoholitootjate hukkamõistus, oleks veidi teisi meetodeid vaja.

                          Hinna koha pealt tundub, et nad loodavad seda alla saada küll, vähemalt ta enda sõnades on see eesmärgiks. Rahavoo prognoosi koha pealt tundub, et äritulu müüdud liitri pealt ei lange, aga vast mahtude suurenedes annab mingisugust mastaabisäästu saavutada jagamisvõrgu arenedes ja tegelikult nende marginaal lubaks küll odavamalt müüa. Äkki saavad tulevikus oma marginaali kätte rohkem kõrgema marginaaliga high-end tooteid müües, eelkõige ekspordiks.

                          Ilmselgelt on tegu varases staadiumis ettevõttega, kus määramatust ongi omajagu rohkem, sellisele ettevõttele ei saagi seada samu kvaliteedinõudeid investeerimisel nagu dividendiaktsiale. Kõrgemat riski kompenseerib kõrgem oodatav tootlus positiivse stsenaariumi korral, siit on oodata palju kõrgemat kasvu kui suur enamus börsiettevõtteid näidata suudab. Kindlasti maksab positsiooni ka madalamana hoida kui

                          Nüüd prooviks vastata, miks ma ise ostan.

                          1) Kõige alus on ikkagi hinnatase. See ettevõte on mega odav tegelikult kui võtta aluseks 2016-2017 aasta kasumiprognoosid ja isegi konservatiivselt jagada need kahega. Praeguse plaani järgi on 2017 aasta kasum €238 000, kui konservatiivselt ennustada ca 120k kandis oleks ettevõtte oodatav hinna-kasumi (PE) suhe 5 kandis. Kasvuettevõtte puhul on see väga odav hinnatase, USAs startupid kauplevad ca 30-40 kandis, mõni üle 100 isegi (tho neil potentsiaal veits kõrgem ja nad IT's tihti, seal mull hetkel). Viie kandis on see siiski väga odav sellise kasvupotentsiaali juures.

                          2) Ettevõte on palju küpsem võrreldes suure enamuse sellises hinnaklassis olevate startuppidega. Enamasti sel tasemel hinnatasemel startuppidel on küsitavusi palju rohkem ja kasumist nähakse und alles, Siidrikoda on praegu juba korraliku kasumliku ärimudeliga. Nt siin üks Eesti Startup oli hinnaga ca €750 000 ja neil oli ainult äpp olemas, millel polnud veel ühtegi klienti! käive 0! Mingi Eesti elektriautode tootja Crowdana keskkonnas oli seatud hinnale €2 000 000, kuigi esimese prototüübi tootmine oli veel kaugel ja taaskord kasumit polnud mitte kusagil veel näha. Kui panna Siidrikoda sellisesse konteksti, siis iga kell omaks pigem kasumlikku tõestanud mudeliga tootjat millel ikkagi suur kasvupotentsiaal.

                          3) Käsitööõllede teema on paar aastat ees siidrist, edukamad käsitöötootjad on Läänes juba päris suured ja suured õlletootjad ostavad neid üles, pole põhjust miks siidri puhul ei peaks samamoodi minema. Siidrikojal on olemas nii tooraine, tiim kui ka visioon, nad on väga heas positsioonis sellest trendist osa saamiseks ja võivad vabalt üheks uueks Eesti edulooks saada. Omanikul on juba olnud ka mingi hägune kontakt võimaliku ostjaga.

                          4) Ise tegutsedes annab ettevõttele hoogu ja väärtust juurde anda ise nii klient olles kui nt sõpradele tutvustades.

                          5) Toetan ettevõtlust maal. Maapiirkondades on niigi vähe tööd ja mul oleks väga hea meel kui seal oleks rohkem selliseid korralikke ja ambitsioonidega firmasid, mis tahavad high-end tooteid välismaale eksportida. Ainult positiivne kui saan hoogu juurde anda sellisele ettevõtmisele, kes tooks tulevikus korraliku palgatasemega töökohti maa

                          Kommenteeri


                          • #28
                            Võtsin täna 2000 Tallinki aktsiat 0,737 hinna pealt. Järgmised kaks kvartalit võiks positiivselt üllatada ettevõte, plaan siis maha müüa, olen mingi 5-10% tootlusega igati rahul sellise poole aasta perspektiivis. Praegune hind oli minu jaoks täitsa ok, kusagil 78 sendi kandis vist enam ei võtaks. Pikemalt väga ei usu ettevõttesse, nad võlga ei vähenda minu jaoks piisavalt jõuliselt (kuigi väidavad et see neil eesmärk) ja mingi hetk intressid peavad tõusma.

                            Click image for larger version

Name:	Tallink.JPG
Views:	1
Size:	39.7 KB
ID:	573

                            Graafiku järgi poole aasta üks paremaid hindu, eelmisest sulgumisest üle 3% all, peaks ok sisenemiskoht olema.

                            Kommenteeri


                            • #29
                              Eile lisasin meie investeerimis skaibigruppi kaks inimest veel, kellest ühel on päris pikk kogemus juba turgudel, ta pikalt LHV foorumis ka tegev olnud. Arutelu tase kohe tõusis, väga hea. Sai siis ka natuke Läti aktsiaid uuritud. Neil küll käive olematu, aga selle taga võib ka võimalusi leida. Esmapilgul oli seis väga ilus, hinna-kasumi suhe tihti kõrge, paljud ettevõtted kauplevad küllaltki väiksel osal oma raamatupidamisväärtusest. Aga ärikultuur on seal tõesti nagu Venemaal, ilmaasjata ei öelda Läti kohta väike Venemaa keset euroopat. Kasum ei jõua mingit pidi väikeaktsionäridele, see "laenatakse" seotud isikutele ja omadele välja. Ettevõtetel ongi bilansis tihti mitmeid või isegi kümneid miljoneid selliseid laene, mida kunagi tagasi oodata ei ole. Üks selliseid ettevõtteid on nt Latvijas Balzams, tõenäoliselt ka Riia palsami tootja siis. Tekkis kohe küsimus, et mispärast üldse börsil ollakse kui väikeaktsionäridega suhelda ei taheta ja kasumit nendega ei jagata. Väikeaktsionäride närvi ajamiseks? Ju see oli neil erastamistingimustes, et tuleb börsile tuua. Halb reklaamitrikk igatahes, ega ma ennegi ei joonud Riia palsamit, aga nüüd tahan seda veelvähem osta tooteid firmalt, mis niimoodi inimestesse suhtub. Kokku annab mõistlikult toimetavaid ettevõtteid Riia börsilt vist ühe käe sõrmedel üles lugeda. Lõplikule tõele ei kandideeri selles osas, võib-olla on neid ka rohkem, aga selline lähenemine on seal igatahes väga levinud.

                              Kommenteeri


                              • #30
                                Sai ka Olympsis pokkeriturniiril käidud ja paaril korral tuli ka investeerimine jututeemaks. Neil inimestel oli ikka üle viie aasta kogemust investeerimisest, ärist, ettevõtlusest. Üks vestluskaaslastest oli ka rikaste topis olev ettevõtja. Üllatav oli nende skeptiline suhtumine ühisrahastusse, aga see hakkas senssi meikima. Näiteks kinnisvara ühisrahastuse puhul sul pole ju mingit aimu, mis reaalselt toimub, igasugune kontroll puudub. Isegi saidi ehk vahendaja parimate kavatsuste juures võib mõni pakkumine läbi pääseda, mille taga pole, kuidas öeldagi, just parimad kavatsused. Saidi risk on alati, Hiinas on vist ca 1500 ühisrahastus keskkonda, millest paarkümmend protsenti on lihtlabased pettused, pole vähimatki lootust enda raha tagasi sealt saada. Ka saidi tegijate parimate kavatsuste puhul pole teada kuidas majanduskriis üle elatakse.

                                Üks võimalik stsenaarium: Oletame et suurema kriisi ajal paarkümmend protsenti laenudest läheb hapuks, kinnisvara hind langeb 15%, tehingute arv kukub poole võrra. Arendused lähevad üle tähtaja, intressimaksed lähevad viivisesse. Keegi enam ei arenda, nt Estategurusse või Crowdestatesse ei tule enam uusi diile peale ehk nende saitide tulud langevad ära, aga töötajad tahavad ikka palka saada. Kuna ühisrahastuse väljavaated lähevad niruks, siis ka venture capital ei taha enam rohkem raha kaasata ühisrahastusplatformidesse, raha saabki otsa! Mis võimalus on, et nad ilma palgata põhimõtteliselt hobi korras viitsivad ütleme pool aastat ajada taga kusagil tsementi ja kipsi valatud pappi, mille kättesaamis tõenäosus on nullilähedane? Ei usu et kuigi kaua. Täiesti võimalik on, et juba sellise 5-10% SKP languse ja ca 20% kinnisvara hinna languse korral lähevad enamus ühisrahastus saitidest kummuli. Ka parimate kavatsuste juures.

                                Sellest peab lausa artikli kirjutama, jagatakse igasuguseid artikleid kuidas börsidel on riske ja langust oodata, aga ühisrahastusest oodatakse ikka at face value tootlust. Kui 11% on kirjas pakkumises, siis nii ka tuleb, aga börs on riskantne, seal võib langeda. Tegelikkuses börsil on korralik järelvalve olemas ja peale langust tuleb alati tõus, korraliku hajutatuse puhul on üle viie aasta perspektiivis riskid olematud. Ühisrahastuses teisest küljest võib kõik lõplikult lõplikult kummuli minna kui näiteks ühelt saidilt eemale üldse ei hajuta.

                                Kommenteeri

                                Working...
                                X