Announcement

Collapse
No announcement yet.

MadisM - rahaliselt vabaks ja edasi!

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • MadisM - rahaliselt vabaks ja edasi!

    Panin päeviku pealkirjaks enda eesmärgi. Mu net worth võiks olla 40. sünnipäevaks €20 miljonit! Nii lihtne ongi. Hetkel olen 29. ja sellest eesmärgist päris kaugel, jõukuselt kusagil keskklassis. Tallinnas korralikuma kinnisvara omanikega veel ei võistle. Mitte et võistlemine iseenesest eesmärk oleks.

    Miks just selline eesmärk? Sihi kuu poole, isegi kui välja ei jõua, maandud ikkagi tähtede seas. Umbes nii mingi tsitaat oli. Eesmärk pole see summa või selle summa eest saadavad hüved. Mul on küllaltki kõrge saavutusvajadus ja olen valmis oma eesmärkide nimel palju tööd tegema. Senisel alal ka sai midagi saavutatud, olen üks Eesti edukamaid pokkerimängijaid. Tahaks millegi muuga ka nüüd tegeleda ja see võiks olla investeerimine ja ettevõtlus. Tahaks neid kahte hästi teha. Äripäeva rikaste topi, mis on põhimõtteliselt ettevõtjate edetabel, sai 2014. aastal sisse €5,4 miljoniga. Ma saan 40 aastal 2026, aga sel ajal vaevalt enam ka 10 milliga TOPi saab. Tahaks liigasse sisse, kümme aastat võiks olla piisav, et jalg ukse vahele saada. Kui ka eesmärki ei saavuta, siis olen vähemalt üritanud ja õppinud sel teekonnal palju nii nende väljakutsete kohta kui ka enda kohta, win-win.

    Roosaare enda raamatus kirjutas, et eesmärgid peavad olema üksikasjalikud ja mõõdetavad (20 milli), tähtajaga (40. sünnipäev), saavutatavad (mõned on ära teinud, järelikult on) ja asjakohased (eelmainitud saavutamisvajadus). Mulle tundub, et see eesmärk sobib mulle ja ma suudan seda ära teha küll. Enne pokkeriga alustamist olin peale 2008. aasta börsikrahhi vaatasin ilma reaalsete oskusteta ja diplomita nukra näoga järjest halveneva tööjõuturu poole. Väljavaated ei olnud head. Õige pea leidsin pokkeri, mille buum tol hetkel oli algamas ja ma teadsin, et suudan sel alal läbi lüüa. Peale veidi aeglast algust sain ka tööeetika paika ja lõpuks ka lõin läbi. Paarsada tuhat sai teenitud sellega. Nüüd ma tean, et suudan end ka uutes väljakutsetes edukalt proovile panna.

    Täpsem plaan eesmärgini jõudmiseks hetkel puudub, kui seda üldse olla saab. Pigem sellised asjad selguvad töö käigus. Mingid idee alged on ja midagi on tehtud ka. Esimene ettevõte on tehtud ja mingil määral toimib – Turnapro turniiripokkeri võistkond. Õpetame elukutselisel tasemel pokkerimängu, võistleme turniiridel nii netis kui ka laivis siin ja kaugemalgi. Tahaks sellest midagi ägedat koos tiimiga teha. Tahaks sellest teha ühte ägedaimat ja edukaimat siinset spordivõistkonda (kui jätta kõrvale vaidlus kas pokker on sport). Midagi on ära investeeritud – indeksitesse pensioni jaoks ja mõnda üksikaktsiasse mõne aastase perspektiiviga, veidi olen pannud kinnisvara ühisrahastusse ja olen ka ühe sugulasest väikearendajaga teinud kinnisvaras teatud kasumijaotuse põhise diili. Täpsemalt neist millalgi hiljem.

    Miks seda kõike päevikus kajastan? Eesmärkide kirja panek ja nende jagamine aitab motiveerida nende nimel tööd tegema. Pokkeri puhul arengu faasis oli see päris tähtis tööriist. Päeviku formaadis kirja pannes mõtleb asjad paremini läbi ja õpib sellest paremini, kirja panemine aitab tegelikult kõvasti! Avaliku päeviku hüveks on ka see, et avaliku kriitika ette toodud mõtted saavad tagasisidet. Näiteks ma pokkeris panin kehvasti mängitud käed meelega foorumis päevikusse või meie õppe skype gruppi, et saada teistelt headelt mängijatelt teada kui lollisti ma mängisin vahest tuli päris teravat kriitikat Nii jäi palju paremini meelde ja teinekord sellist lollust ei teinud. Ei tohi karta näida loll ja õppida, tuleb karta jääda lolliks! Julgeks soovitada proovida sama. Kindlasti suudan ka nendes väljakutsetes lollustega hakkama saada. IBM'i üks põhimõtteid oli, "If you want to increase your success rate, double your failure rate." Hakkame feilima!

    Selleks see keskkond loodud saigi, et saaksime koos õppida ja areneda. Äkki saab keegi motivatsiooni ja innustust, loodetavasti liitub siin ka teisi teel finantsvabaduseni, passiivsete tulude loomiseni, teel eduni!

  • #2
    Minu investeeringud aktsiatesse ja fondidesse.

    Ma ei ole käinud päevagi tööl selle tavatähenduses, pole kunagi palka saanud. Seega ei kogune ka pension. Mingi hetk tegin vabatahtlikke kandeid tagala kindlustamiseks kolmanda samba pensioni fondi, aga kui uurisin tõsisemalt nende tootlust ja kulusid, võtsin kohe raha välja. See on lausa kuritegelik mis toimub! Tootlusootus on 4-5% peale 2-3% tasusid, mõningal puhul isegi kõrgemaid tasusid. WOW! Pikas perspektiivis nii kehva tootluse pealt veel röövitakse põhimõtteliselt kolmandik tasudeks… Saaks aru, et erakordsete tulemuste eest võetakse 2-3% teenustasu, ainult väga heade fondide puhul on selline % õigustatud, aga alla 10% tootluse puhul üle 0,5% tasu võtta ei lähe kohe mitte. Mitte minu raha eest! Kurb lihtsalt kuidas enamus inimesi peavad pensionile vastu minema.

    Kehvadest pensioniväljavaadetest ajendatuna panin ise enda pensionifondi kokku. Ostsin erinevaid indekseid, kuna nemad on ajalooliselt saavutanud 10-11% tootlust ja kulud on 0,2-0,5% juures. Nad on ka piisavalt laiapõhjalised, hõlmates kogu majandust, ka kinnisvara, kulda (või õigemini nende kaevandajaid, mis liiguvad küllaltki samas tempos kullaga), põllumajandust jne, et ei näe vajadust rohkem hajutada. Põhiboonus on veel see, et nad on täiesti passiivsed, ei vaja minu poolset sekkumist, investeerimiskontoga on ka maksuametis raporteerimine minimaalse vaevaga. Minu piiratud teadmiste põhjal on see üks mõistlikumaid ja ajaefektiivsemaid viise saada ca 8-9% tootlust aastas kuludejärgselt. Minu ca €35k pensionifond peaks 35 aasta pärast pensionile mineku hetkeks olema kasvanud 8% tootluse puhul ca €500k juurde ja 9% puhul 700k juurde. (pensionifondiga jääks tulemus €138-193k vahele, pensionifondid rööviks tootlust meeletult!!!)

    Praeguse seisuga on enamus mu pensioni indeksitest arenevatele turgudele suunatud, kuna minu lolli aru järgi võiks need nagu rohkem kasvada kui arenenud turud. Samas kahetsen, et sai Ukraina sõja alguses kätt väristatud ja osa maha müüdud, kuna sõda ju halb majandusele. Eeskätt kahetsen SP500 ETFi müümist, mis peaks siiski mu portfellis olema, kuna see on niivõrd ülemaailmne fond, seal on suur enamus maailma mõjukamatest ettevõtetest. Ukraina sõja alguses panin mõned asjad müüki, aga see oli paras viga, peale ühepäevast pisipaanikat börsil läks elu edasi vana rada pidi. Ukraina on maailma majanduse kontekstis ikka paras Elboonia oma korruptsiooni ja vaeste külajoodikutega. Kui selle riigi SKP kukub paarkümmend %, siis see reaalselt maailma majandust ei mõjuta absoluutselt, ainult SFG aktsiat, karavan läheb edasi. Rohkem ma ei proovi ajastada midagi, makro pealt biidib turgu väga väike % fondidest, ma kindlasti nii tark ei ole ja ei taha raisata ka aega sellele. Mingi hetk lisan S&P tagasi.

    Aktiivselt juhitud fondidest on mul ainult väiksemas koguses Berkshire Hathawayd ja LHV Pärsia lahe fondi. Berkshire Hathaway on siis Buffeti investeerimiskeha, mis on väga pikalt turgu löönud. Olen Buffeti kohta mitmeid raamatuid lugenud, talt on õppida palju investeerimise kohta, las töötab minu kasuks ka Pärsia lahe koha pealt usun, et piirkonnas oma finantsreservidega ja majanduse mitmekesistamisega kasvavad muust maailmast kiiremini veel pikka aega, võiks nagu seda omada. LHV fond on turgu biitinud mõned aastad ja muud head ligipääsu varem väga polnud ka, samas biitimine hetkel veel ilusti juhuse piirides ja üle 2% aastakulud tähendavad, et tõenäoliselt tuleb see mingi hetk ETFiga asendada. Teatud rahutused piirkonnas teevad ka murelikuks.

    Läks juba liiga pikaks, kirjutan aktsiatest hiljem.

    Kommenteeri


    • #3
      Mõtlesin kirjutada veel, et miks ja millest ma siin päevikus kirjutama hakkan. Põhiteemad hakkaks olema ettevõtlus ja üleminek sellele, investeerimine ning säästmine. Olen hetkel pokkerimängija karjäärilt üle minemas ettevõtlusele ja investeerimisele, kuna nüüd ka aktiivsed tulud on oluliselt langenud ajutiselt, tuleb ka säästa.Kõiki neid püüan edaspidi järjest paremini teha, säästmist loodetavasti ajutiselt Mulle meeldib see Roosaare eesmärk, et ei taha saada nö "vaeseks rikkaks" nagu enamus rahablogijaid, vaid rikkaks rikkaks. Seda ainult passiivselt investeerides ei saavuta, tuleb aktiivselt tegutseda.

      Täiskohaga pokkerit lastes veel ca aasta tagasi oli elu lihtne. Ärkad hommikul, lõunal või õhtul üles, kuidas kunagi, paar h toimetusi ja siis 10-15h grindi ja raha tuli. Elu oli lill, väga mõtlema ei pidanud. Või noh, eks ikka paaril päeval nädalas arendasin mängu ka, vahest plaanid välisvõitlustel käimist, aga põhimõtteliselt oli ka kõik. Praegu on ikka hoopis teine seis. Turnapro ettevõte, investeerimine kõikide aspektidega, mõningad ideed veel millest vara rääkida avalikult. Igasugune rutiin on kadunud, järgmise päeva tegevusi mõtlen täpsemalt läbi alles magama minnes või jooksvalt päeva jooksul. Mingid pikema perspektiivi asjad on muidugi paigas, mis ära teha, aga kõik käib suht jooksvalt. Naisele tundub asi kindlasti teisiti, tema jaoks täiesti sama mis enne, hommikul lohistan end paar meetrit arvuti taha, pooltel päevadel käin korra trennis ja lahkun arvuti tagant alles paar h enne magamist. Pole kõige tervislikum eluviis.



      Päris selline välja ei näe, aga 177cm ja 89 kiloga ka rahul ei saa olla. 5-10kg võiks vähem olla. Nädalas 3-4x teen ikka trenni ka, jõusaal + jalka, aga ju peaks rohkem snäkke piirama.

      Pokkerimängijana või pigem alustava ettevõtjana pole lihtsalt pole nii organiseeritud, nii teemas sees veel. Tegelt hullu pole, asi liigub kenasti edasi vaatamata pokkeri olulisele kokku kuivamisele, erinevatele probleemidele ja vähesele kogemusele. Igast asjast annab õppida, kui järgmine kord targemini teha, siis seis lihtsalt peab paranema. Meil kutid arenevad, tulemusi tuleb, asi hakkab järjest rohkem nagu päris välja nägema. Kindlasti plaanis ka teistel aladel ettevõtluses kätt valgeks saada. Üks variante on kindlasti kinnisvara, kus üks sugulane ees askeldamas, temaga on igasuguseid asju arutatud selle kohta. Mul paar nishi ka välja valitud, kus väga tegutsemist ees pole või annab olulist eelist saavutada, võiks neis temaga koos alustada. Paraku hetkel meil oskused ja võimalused peale ei hakka veel, tuleb veits üles töötada end. Ja kinnisvaraga vaadates neid tuhandeid arendusjärgus kortereid Tallinnas, siis parafraseerides ühte lapsepõlve raamatut: "kui Madis lõpuks kinnisvarapeole jõuab on see tõenäoliselt juba lõppemas." Peale jagamistunni möödumist kluppi piletit osta oleks kuidagi eriti mark.

      Mingil määral siis olen ka enda sääste investeerinud. Lisaks eelmises postis mainitud fondidele on ka aktsiates midagi (neist eraldi postis), olen alustanud ka ühisrahastusega. Selle teema avastasin enda jaoks päris hilja, alles selle aasta alguses. Hetkel olen €5k kandnud Estategurusse ja seal enamuse 5 laenu vahel ära jaotanud. Välja laenamise puhul tagatise idee meeldib, neil ühe vähestena on see olemas. Paraku suurema summa hajutamiseks seal laene ei käi piisavalt läbi. Crowdestate laenud on liiga kiirelt ära läinud, ma meili ei jälgi nii tihti ja Bondora ning Omaraha puhul hirmutas viimasel ajal tõusev hapude laenude osakaal, mis võimaliku tulevase kriisi ajal kindlasti veelgi tõuseb. Eelmainitud sugulasega tegin hiljuti €30k diili ühe korteri üles flippamiseks ja müügiks, teatava kasumijaotuse diiliga. Algaja veana ei pannud sinna tagatist sisse, eks see seab omajagu lisariske. Edaspidi sellist viga ei tee, ükskõik kui hästi tunned inimest või kui hea ta seis on, tagatis on kohustuslik! Ta siiski küllatki lähedane sugulane, me arutame tihti investeerimisteemadel, riskid pigem väiksed. Tal mitu kinnisvaraobjekti nii flipiks kui üüriks ja erialasest tööst ka veel siinses mõistes igati asjalik rahavoog ettevõttesse peale tulemas, ambitsioonid on suuremad. Mingi 30k nimel tünksi tegemine ei ole talle lihtsalt mõistlik. (see muidugi teoreetiline arutlus, kui ta peaks kunagi lugema seda, siis loodetavasti üle ei reageeri )

      Säästmise koha pealt tuleks kõige pealt oma kuludest ülevaade saada. Ma pole kunagi raamatupidamises kuigi kõva käsi olnud, ma ei tea enda aastateenistust ka isegi €5k täpsusega, kulusid ka mitte. Olen enda tegemistes lähtunud klassikutest: "Ei tohi karta suuri väljaminekuid, tuleb karta väikseid sissetulekuid." Mingi edu nagu oli ja neid kahte ei kartnud ka. Nüüd võtan kulud kontrolli alla. Täpset ülevaadet ei tee, aga tean, et mu suurimad mõttetud kuluartiklid on väljas käimine, suurusjärgus +€500 kuus, snäkid õhtul filmi kõrvale, €300-500 kuus ja küllaltki kallilt reisimine. Olen neid kõiki vähendanud. Näiteks väljaskäimist hakkame asendama teistsuguste tegevustega, Cashflow mäng on ostetud ja meie pokerdajate investeerimispundiga teeme homme esimese mängu minu pool. Loodetavasti tuleb äge. Mingi hetk tuleb teha ka pikem post kulude ülevaatamise teemal.

      Kommenteeri


      • #4
        Laenude kohta veel, et enam üle €100 summade juures kellelegi ilma tagatise ja allkirjastamata lepinguta ei laena. Paarist laenust nii ilma jäänud ja maha kirjutanud. Liiga paljud inimesed võtavad laenuvõtmist liiga kergelt, justkui raha omanik ongi sunnitud neile heategevust tegema ja nende lolli finantskäitumist kaasfinantseerima. Kui tagasi tahad enda raha, oled ise halb inimene. wtf??? Tuttavale/sõbrale väikse laenu puhul ei sobi nagu intressi ka küsida ja siis ongi laenuandjal ainult riskid ja olematu reward, täiesti mõttetu. Ei tegele rohkem sellise heategevusega. Kunagi oli keiss, kus varasemalt probleemne, aga paar aastat korralik olnud pokerdajale laenasin paar sotti, aga tagasi ei tahtnud raha tulla kuidagi. Peale teist meeldetuletust tõmbasin foorumis teema üles, tuli välja, et ta mitmele veel võlgu jäänud viimasel ajal. Nojah. Vähemalt ta enda mainest mingil määral hoolis ja asus tööle probleemi lahendamise kallal, sain nädala jooksul tagasi. Pärast seda pole mult selliseid laene küsitud ka

        Kommenteeri


        • #5
          Tegime eile meie pokerdajate investeerimispundiga cashflow mängu õhtu meie pool. Täitsa tore oli 6kesi mängida, väga meeleolukas. Üks kutt kes esimest korda mängis suutis mängu 5 käiguga ära võita! esimesega sai 3/2 maja, keegi sattus tehingu alt maja müügile peale ja sai max hinnaga ära müüdud, siis järgmisega suur diil ja rahavoog juba ületas kulusid. Kolme veeretusega sai väliringis unistusele pihta. Tal pokkeris halb jooks olnud viimasel ajal, kasutab head jooksu õiges kohas ära Muidu küllaltki tüütu oli aja edenedes ja tuju tõustes pidevalt kustutada enda paberit ja uuesti täita. Põhinali oli, et peaks enda raamatupidaja kutsuma, järgmine kord mängime raamatupidajaga. Rohke kustutamise pealt jõudsime järeldusele, et Kiyosaki on tegelikult kustukummi firma omanik ja tegi selle mängu, et enda käivet tõsta Kindlasti teeme veel sarnast õhtut.

          Siit äriidee ettevõtlikele inimestele (või kasiinole), organiseerida ajareigiga ja teatava algelise raamatupidamisoskusega nö diileriga mäng. Või siis elektrooniline mänguautomaat, nagu mõnes kasiinos elektrooniline rulett on. Kujutan ette, et võib nõudlust tekkida küll.

          Üks asi oli veel huvitav. Üks pokkerimängija, kes eelmine aasta ca €100k teenis ja see aasta juba üle €75k plussis on, ütles, et ta mingi kuu see aasta mängis 370 tundi kuus! Päris sick! 12h keskmiselt iga päev! Põhimõtteliselt nii on, kui tahta mingil alal väga heaks saada, tuleb ikka meeletult tööd ka teha. Ise mängisin ikka nii 200h kanti kuus, alla 12h tööpäevi oli harva, millele lisandus mõnikümmend tundi õppimist kuus. Nüüd ettevõtjana on see arv isegi kasvanud. Ettevõtluse puhul on palju rohkem asju mida tuleb heal tasemel teha, et lõpptulemus positiivseks jääks. Igatahes kõva töö ja järjepidev õppimine on kindlaim tee eduni. Selles mõttes mulle Eesti halb suusailm meeldib, ei teki liiga tihti tahtmist välja minna, saab enda koopasse kookonisse ära tõmmata ja lihtsalt tööd teha.

          Kommenteeri


          • #6
            Aktsiainvesteeringud on mul tehtud sellise kuni kümne aastase perspektiiviga. Pensionini tõenäoliselt ei hoia neid. Enamus on Eestist, kaks ka USAst, mis on väga perspektiivikast valdkonnast, et hoida kätt tehnoloogia tulevikutrendide pulsil. Kõik peale Olympicu on võetud viimase paari kuu jooksul, küllaltki praeguse hinna lähedalt. Niisiis:



            Arco Vara (ARC1T). See on mu pikalt suurim positsioon aktsiaturul 40 000 aktsiaga. Kirjutasin pikemalt siin. Arendaja, kellel põhitegevus hetkel Bulgaarias. Bulgaaria kinnisvaraturg pole veel kriisi põhjadest taastunud ja tõus alles eelmine aasta algas. Võiks nagu heas positsioonis olla ja siin nähtud trendidest kasu saada, viimased 2 kvartalit on igatahes mega tulemusi tehtud. Tallinnas hakatakse ka aasta lõpus ehitama taas.

            Olympic Enterteinment Grupp(OEG1T) –kasvupotentsiaaliga dividendiaktsia, Tallinna ja Malta uute esinduskasiinode avanedes võiks tulud tõusta. Maltal küll konkurents ees ootamas, aga Olymps plaanib seal kvaliteediga üle lüüa, eks ole näha mis saab. Lihtsalt öeldes oman, et saada taararaha tagasi dividendidena. Mõned korrad kuus käin Olympsi põhikasinnis mängimas ja joomas. Seal teengi käivet umbes nii palju, et 10 senti x 2500 aktsiat annaks aasta peale umbes taara jagu tagasi. Ei pea ise taarat viima Outsource’in selle aktsiaturule. Ja kui keegi tahab ilkuda, et sõltlane vms, siis jah, positiivselt pokkerisõltane.

            Stratasys (SSYS) – 3d printerite tootja. Tööstusharu on huvitav ja suure potentsiaaliga, peaks kasvama üle 20% aastas ja Aasias veelgi kiiremini. Stratasys on 3D printerite sektori üks suuremaid tegijaid. Sektor peaks buumima hakkama taas, kas aktsiavalik õige sai, seda näitab ainult aeg. Vabalt võib mõni teine ettevõte üldse koore riisuda. Sai ostetud siis kui aktsia oli tipust ca 60% all, teate küll, veri tänavatel, kõik teemat heitimas ja nii. Paari päevaga tuli veel 30% alla kohe tulemustega. Vähemalt oligi kõige väiksem poss ca 1k ja eks näha ole, võib tulevikus veel paugutama hakata.

            Tallinna Kaubamaja(TKM1T) – korralik dividendiaktsia, on tihedas jaekaubanduse konkurentsis kenasti vastu pidanud ja marginaale hoidnud. Elatustaseme tõusuga võiks kallima otsa ketina rohkem võita kui inimesed liiguvad järjest kõrgemate kulutuste peale. Murekoht on laienemispotentsiaal ja –oskused, eelmine kord saadi Lätis peksa ja pidi taganema. Mul 360 aktsiat.

            Tesla Motors (TSLA) – ulme ülehinnatud ettevõte ja tooted ka veel enamus juhtudel majanduslikku senssi ei meigi. Uus megatehas on ka hinnas (ülehinnatult?) sees. Puhtalt panus selle juhi Elon Muski visioonile ja executionile. Nagu keegi LHV foorumis ütles, et ega Fordi esimesed masinad ka kättesaadavad ei olnud kuigi paljudele, aga samm oli õiges suunas. Tesla toob muidu igati asjalikke tooteid turule, mis lahendab õigeid probleeme, samuti on seni edukalt varasemate toodete hinda alandanud, küllap see trend jätkub. Mingis mõttes meenutab Apple’it 10 aastat tagasi, kui sel ka esimesed hitt-tooted välja tulid ja turuväärtus praegusest Eesti SKP’st oluliselt suurem ei olnud. Kuna hind kõrge, siis võtsin ainult 5 aktsiat $241 juurest.

            Valmiera Stikla Skiedra (VSS1R) – emotsioonost, sai suht tipu lähedalt võetud hiljuti ühe asjaliku foorumiposti mõjul minimaalselt, ca €1k jagu. Nii ei tohi teha! Alati tuleb ise uurida numbreid ja ka graafikut enne vaadata. Las jääb meenutama seda hetkel. Pärast uurides selgus, et on tegelikult küllaltki asjalik ja kiirelt kasvav ettevõte, selle tõttu ei müünud. Muidugi see on hinnas kajastatud ka juba, hetkel leidub kindlasti atraktiivsema valuatsiooniga aktsiaid Baltimaades. Ettevõte tegeleb klaaskiu tootmisega, ausalt öeldes ei tea sellest tööstusharust midagi ja ei viitsi uurida ka. Las kuuevarbalised ka töötavad minu kasuks, kasvõi ainult tonni jagu

            Kokkuvõtteks ei soovita minu hajutamisskillidest õppust võtta. Arco on lihtsalt minu kinnisvarabett, see on popp teema ju, mul võib ka siis olla. Hetkel veel füüsilises maailmas reaalsete kinnisvaraobjektidega tegelemine jääb väljaspoole mugavustsooni, pole oskusi ka, aktsia on mulle küllaltki hea asendus. Tegelikult arvestades muid investeeringuid ja enda ettevõtet ka, siis see hajutatuseprobleem nii hull pole, hetkel mõnda aega veel tunnen kinnisvaras mugavalt, las olla sellel hetkel ebamõistlikult suur osakaal.

            Kommenteeri


            • #7
              Mingi mõte on osa Arco positsioonist vabastada ja Bulgaarias Sofias kinnisvara selle asemel soetada. Euroopa Liidu riigi 1,3 miljoni elanikuga pealinn, mis veel kasvab ka ja kus kinnisvarahinnad on kesklinnas suurusjärgus €1000-1200 m2 kohta. Ei kõla just halvasti. Mingit aimu sealsetest hinnaliikumistest saab siit


              Jama on muidugi seal toimetamisega. Iseenesest võiks olla heaks võimaluseks kui Arco ise haldusteenust pakuks, nad seal mingil määral enda äri- ja ka elukondlikku (uus popp sõna) kinnisvara üürivad välja. Las üürimäär jääda ca 2% jagu madalamaks kasvõi.

              Then again, Arco ise arendab, omab ja üürib välja seal kinnisvara... Lihtsam on kindlasti aktsiaturu kaudu omada kui ettevõttesse usku on. Igatahes uurisin Arco investorsuhete osakonnalt veidi võimaluste kohta meili teel, huvi korral võin saadud infot ka jagada, kui vastus tuleb.

              Kommenteeri


              • #8
                Huvitav sait, Facebooki like kaudu sattusin peale. Endal ka sarnased mõtted juba pikemat aega peas liikumas, et miks ei võiks olla foorumit/saiti nagu pokkeris on, aga finantsteemade jaoks (teema autor on küll kursis, aga teistele - olen ka nö "keskklassi" pokkerimängija) kus suhteliselt lihtsalt ja veidi algajaliku/talupojaliku (no offence ) stiiliga räägitakse finantsteemadest. LHV foorum jms saidid küll olemas, aga pole tikkunud sinna postitama - minusuguse võhiku jaoks tundub jube võõras ja arusaamatu, 50% juttu käib aktsiatähistes jms

                Kommenteeri


                • #9
                  Originally posted by MadisM View Post
                  Valmiera Stikla Skiedra (VSS1R) – emotsioonost, sai suht tipu lähedalt võetud hiljuti ühe asjaliku foorumiposti mõjul minimaalselt, ca €1k jagu. Nii ei tohi teha! Alati tuleb ise uurida numbreid ja ka graafikut enne vaadata. Las jääb meenutama seda hetkel. Pärast uurides selgus, et on tegelikult küllaltki asjalik ja kiirelt kasvav ettevõte, selle tõttu ei müünud. Muidugi see on hinnas kajastatud ka juba, hetkel leidub kindlasti atraktiivsema valuatsiooniga aktsiaid Baltimaades. Ettevõte tegeleb klaaskiu tootmisega, ausalt öeldes ei tea sellest tööstusharust midagi ja ei viitsi uurida ka. Las kuuevarbalised ka töötavad minu kasuks, kasvõi ainult tonni jagu
                  Viitsid ehk lahti rääkida mida sa numbrite ja graafiku uurimise all mõtled kui anyway non-spetsialistina turgu ei biidiks?

                  Endal ka sarnane keiss veidi üle kuu tagasi - sotsiaalmeedia postituse peale ostsin pimesi suhteliselt asjaliku (samas eriti palju haiget ei saaks kui häviks) summa eest ühte tuntud USA aktsiat. Lihtsalt allikas oli minu jaoks väga usaldusväärne ja isiklikest tuttavatest üks teemaga kõige rohkem kodus olev inimene (arvamus ei põhine õlle kõrval räägitud juttudest ). Kuna ma anyway ei tea ise aktsiatest mitte midagi ja alternatiiviks on lasta lihtsalt sulas seista või osta S&P500, siis kas on mingi hea põhjendus sellist otsust mitte teha? Kui hävib, siis hävib - sucks, aga no big deal. Või olen retarded?

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Originally posted by Codecci View Post
                    Viitsid ehk lahti rääkida mida sa numbrite ja graafiku uurimise all mõtled kui anyway non-spetsialistina turgu ei biidiks?

                    Endal ka sarnane keiss veidi üle kuu tagasi - sotsiaalmeedia postituse peale ostsin pimesi suhteliselt asjaliku (samas eriti palju haiget ei saaks kui häviks) summa eest ühte tuntud USA aktsiat. Lihtsalt allikas oli minu jaoks väga usaldusväärne ja isiklikest tuttavatest üks teemaga kõige rohkem kodus olev inimene (arvamus ei põhine õlle kõrval räägitud juttudest ). Kuna ma anyway ei tea ise aktsiatest mitte midagi ja alternatiiviks on lasta lihtsalt sulas seista või osta S&P500, siis kas on mingi hea põhjendus sellist otsust mitte teha? Kui hävib, siis hävib - sucks, aga no big deal. Või olen retarded?
                    Hei Codecci, tore sind siin näha

                    ​Graafiku pealt proovin vaadata, et ega ettevõte juba liiga palju tõusnud ei ole. Näiteks Tallinna vee graafik siin nädal kaks tagasi oli dividendi ootuses päris palju tõusnud, mis arvestades piiratud kasvupotentsiaali (neil kuhugi Tallinnast kaugemale väga laieneda pole ja kasumimarginaal on niigi väga kõrge, pole nagu põhjust linnalt/riigilt lisa küsida) ei tundunud enam hea tase. Sai ka ühe tuttava ostusoovi jahutatud.

                    Ettevõtte kohta käivatest arvudest vaatan päris mitmeid. Siinkohal ma ei pruugigi väita, et väga hästi teemat jagaks, ka õpin seda alles ja proovin paremaks saada - ning isegi see enamus keissidel ei taga, et turu keskmist 10-11% aastas biitima hakkaks. Ega see niiväga eesmärk polegi, mingis mõttes võtan investeerimisosa sellise vaimse väljakutsena, kui jään turule alla, siis mingi aja pärast realiseerin positsioonid ja panen indeksitesse (kõige väiksemate kuludega fondid, jäävad turule alla teenustasu jagu ehk 0,1-0,5% aastas enamasti) ja tegelen millegi muuga rohkem jälle. Mingi osa mul ongi pandud indeksitesse, pensioni jaoks. Praegu aga vaatan järgnevaid numbreid.

                    PE (Price/Earnings ratio) - ettevõtte hind suhtena kasumisse. Põhimõtteliselt mitu aastat läheks, et ettevõte enda kasumiga enda väärtuse tagasi toodaks. Nt PE 10 siis 10 aastat. Üldiselt üle 15 PE on kallis ja alla 10 on odav, samas seda liiga lihtsustada ka ei saa. Nt USA turul likviidsus suurem, ettevõtted suuremad, riskid väiksemad, seal kauplevad aktsiad kõrgemal tasemel veits, samas ka arenevatel turgudel võib Lisaks on veel palju agasid, tuleb vaadata ka raportitest palju ettevõtte kasumist on ühekordne, palju regulaarne, ühekordse kasumi (nt müüdi mingi allüksus korraliku kasumiga ära) pealt ei maksa tulevikku ennustada.

                    PB (Price/Book) - hind suhtena raamatupidamisväärtusesse. Paljude mitte kuigi suure kapitalivajadusega tööstusharude ja ettevõtete puhul see ei näita mitte midagi, samas osades sektorites aitab leida allahinnatud ettevõtteid. Näiteks balti turul on pidevalt alla raamatupidamisväärtuse kauplevaid ettevõtteid, mis ka korralikult kasumit genevad, selliseid võib julgeda võtta küll. On ka kahjumis ettevõtteid, nt Läti börsil kiire pilgu järgi mõni kaupleb lausa poole väärtuse juures, aga miinuses. Põhimõtteliselt raamatupidamisväärtus näitab, et mis summa eest annaks ettevõtte osadena maha müüa, mõne ettevõtte puhul kindlasti olekski mõistlikum osadeks müüa Üldiselt ettevõtte hind on alati väga tähtis, isegi väga häid ettevõtteid pole mõtet kallilt võtta.

                    ROE (Return on Equity) - omakapitali tootlus, näitab kui effektiivselt ettevõtte oma investeeringutelt tootlust saab. Väiksema ROE puhul, nt alla 5% on riskid suuremad, väike langus hinnas võib juba kasumi suure surve alla panna, samas kõrge puhul +15% prindib kenasti.

                    Dividendid - Tugevas rahalises positsioonis ettevõtted maksavad aktsionäridele dividende, mingis mõttes on see kui ettevõtte kvaliteedimärk. Siin sai pikemalt kirjutatud sellest: http://foorum.rahaasjad.ee/forum/p%C3%A4evi...videndiaktsiad

                    Kasumi kasv - näitab kas ettevõte on suutnud kasumit kasvatada. Paljud kasvuettevõtted kasvatavad üle 20% aastas ja seetõttu kauplevad ka palju kõrgematel kordajatel, harvad pole sellistel ettevõtetel 20-30x käesoleva või järgmise aasta kasumil kaubelda, või kõrgemalgi. Turu keskmise kasumi kasvu juures jääb PE kusagile 10-15 kanti.

                    Ettevõtte bränd loeb kindlasti, kui palju teda teatakse ja mis hinnapreemiat ta oma tootelt või teenuselt küsida võib, saades nii kõrgemaid marginaale ja kasumlikkust. Tugevatel brändidel võivad kordajad kõrgemad olla veidi (ehk ettevõte kallim).

                    Kokkuvõtteks see on ikka keerulisem kui alguses tundub, igat numbrit võivad mingid muud asjad mõjutada, ei ole mingeid pöidlareegleid, mis alati toimivad. Nt kunagi omasin ühte kaevandusettevõttet, mis kauples omakapitali lähedal ja PE oli 5-7 vahel enamasti, aga see oli kõrgete vasehindade ajal (=ajutiselt kõrgemad profitid) ja ettevõte juhid olid geoloogid, majandust ei jaganud, valel ajal alustasid massiivset investeerimist ja lahjendasid sellega vanad omanikud väiksema % osaluse peale. Ei lõppenud hästi see, vase hind ka langes, sain kõvasti vastu näppe.

                    Et jah, alguses soovitaks investeerimises kätt valgeks saada võib-olla pigem ühisrahastuses kinnisvara teemadega hajutades ja aktsiates võiks nt LHVs proovida virtuaalkontoga (= playmoney mäng pokkeris). Pole mõtet see fish olla, kes teistele raha ära kingib. Vaikselt teemaga tutvudes teha esimesed aktsiatehingud.


                    Edit: tegin investeerimismõistete teema ka: http://foorum.rahaasjad.ee/forum/p%C...ism%C3%B5isted

                    Kommenteeri


                    • #11
                      Rahaasjad.ee foorum tulistas juba jalga - helistasin trennikaaslasele, et mind ka trenni ära viskaks autoga. Ta vastu - kas sa tead kui halb investeering auto on? lol. Oli maha müünud selle. (mitte küll täna)

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Täpsustaks natuke aktsiate analüüsimise protsessi veelgi. Ma ei proovigi väita, et ma kuigi kõrgel tasemel neid analüüsin, aga vast mingi sissejuhatuse saab. Kõigepealt võtan näiteks LHV alt Turud ja hinnad lahti, sealt edasi vajutan mõne ettevõtte peale, viib ettevõtte OMXi lehele, sealt raportid. Näiteks Lätist Grindeks, seda sai eile koos rahaa'ga uuritud. http://www.nasdaqomxbaltic.com/marke...ls&tab=reports Siin lükkab kiirelt põhilised näitajad ja kordajad ette, leiab ka kvartali- ja aastaraportid.

                        Esmapilgul tundub äge. Ettevõte kaupleb kõvasti alla omakapitali, Price/Book (PB) on 0,54. See peab meeldima, alahinnatud ettevõtted on alati toredad, küll aga on odaval hinnal suurel enamus kordadest ka asjalik põhjus, midagi on valesti tehtud! Ettevõtte väärtus tundub olevat 10 miljonit aktsiat x €6=ca €60 miljonit. Alati tasub arvud raportitest üle kontrollida, vahepeal võivad need muutunud olla, nt on aktsiaid veel välja antud vahepeal või optsioone realiseeritud. Aastaraportist saab täpse numbri 9 585 000 aktsiat. Varasemalt on ettevõte olnud kasumis, 2012. ja 2013. aastatel olid netokasumid €13,5 miljoni lähedal, 2014 oldi €2,54 punases ja 2015. esimene kvartal oli €1,4 miljonit plussis. Mis võis viia ettevõtte eelmisel aastal miinusesse ja kas selles võib peituda võimalus?

                        Võtangi kõigepealt viimase kvartaliraporti lahti, 2015. 1. kvartal. http://www.nasdaqomxbaltic.com/uploa...ur_con_ias.pdf Alguses pikk juhatuse kirjeldus (miks seda nii pikalt vaja, mingid eneseimetlejad, et vaja tutvustada nii palju? Selleks on facebook!). Tegevuse kirjeldus, müüvad ravimeid. Ausalt öeldes pole kunagi ravimifirmat omanud, ei tea sektorist midagi. Üldiselt tasub endale sektori põhiasjad selgeks teha otsides mõne researchi üles kas mõnelt sektorit katvalt suurpangalt või mõnelt sektori suurettevõttelt (tööstusharu enda ettevõtete uurimused-ülevaated kipuvad olema positiivsemad kui objektiivsete kolmandate osapoolte ülevaated). Kindlasti tasub ka uurida mõne konkurendi raporteid, et aru saada kuidas ettevõtet hinnata, mis asjad kuidas mõjutavad sektoris. Nii kaugele me siiski ei läinud, sügavamalt on mõtet uurida kui asi väga potentsiaalikas tundub ja tahad enda jaoks suuremat summat sisse panna, siis tuleb kindel olla. Sel juhul tasub vaadata üle mitme viimase aasta raportid, et saada paremini aru ettevõtte toimimise loogikast, kas täidetakse seatud eesmärke ja liigutakse käibe, kasumite ja dividendide kasvu suunas või on lihtsalt juhatuse või suuromaniku mänguasi ja börsil ollakse, et lollikestelt raha kasseerida (näiteks vana Arco Vara seda ei varjanudki, nende IPO prospekt algaski sõnadega, et nad lähevad börsile enda tugevuste tipul http://www.fi.ee/failid/arco_prospectus_est.pdf see lause sai koos nende aktsia -97-98% langusega klassikaks)

                        Kõigepealt käibekasv 19,1% 2015 esimene kvartal vs aasta tagune Q1 on igati kena, aga see iseseisvalt palju ei näita. Kasum ka kasvas 0,5'lt 1,4le, ka kena, aga see on hinnas sees suuresti. 1,4 milline kasum viia aasta peale tuleb 1,4x4=€5,2 ja PE tuleb siis umbes 56/5,2=10,77 ligikaudu. Kusagil sealkandis Läti ettevõtted kauplevad ka, pigem madalamalgi. Ettevõtte "accounts recievable" ehk vist edasimüüjate võlgnevused (?) ettevõtte ees on 58 miljonit ja see on kantud ettevõtte varade alla. Njaa, pole veel näinud varam ettevõtet, mille ees kolmandatel osapooltel võlgnevusi ettevõtte turuväärtuse jagu, seal võib midagi peituda. Ettevõtte 22,4 miljonisest käibest tuleb 12,3 miljonit Venemaalt, Gruusiast ja mujalt SRÜ maadest ning see nr on väiksem aasta tagusega võrreldes 8%. Selles tõenäoliselt suur kala peitubki, Ukraina konflikti riskid, madalam naftahind, rubla ja selle piirkonna ostuhind on käibele (ja tõenäoliselt ka kasumile) paugu pannud. Muid teistel turgudel tundub elu lill olevat, ettevõte on Baltikumi ja muu piirkonna müügi saanud 2,9 milli pealt 7le millile, 148% käibekasvu! See näitab, et ettevõte oskab situatsiooni analüüsida ja küllaltki kiirelt päris edukalt ümber orienteeruda.

                        Siit edasi otsustasime vaadata LHV foorumis Grindeksi teemat. https://fp.lhv.ee/forum/invest/118970 Point selles, et enamus aktsiate teemades võtavad sõna täitsa asjalikud elukutselised investorid või siis finantsasutuste investeerimisspetsialistid (mitte need kes määrivad enda asutuse kõrgete tasudega fonde pähe, vaid need, kes saavad tegelikult aru mis nad teevad). Nt Olympicu ja Tallinki kui suurte ja poppide firmade teemades on tihti päris palju tühja juttu ja lollusi teemal, et kohe läheb aktsia üles või alla, vähem poppides aktsiates sellist rumalamat raha ja kisa on vähem. Tihti on nendes ettevõtete positiivseid aspekte kui ka riske ja jamasid täiesti adekvaatselt lahatud. Kohe selguski, et ettevõte ei vaevugi väga investorite ega avalikkusega üldiselt väga suhtlema, investoritel raske aru saada mis toimub üldse, uudiseid tuleb väga harva, raportid segased. Samuti oli segadus dividendidega, aastaid ei makstud kui kasum asjalik oli ja nüüd peale miinuses aastat maksti erakordselt suurt divarit, divikamääraga ligi 15%! Kusjuures juhatus oli pidevalt dividendidele vastu olnud ja ka paar kuud enne mingil koosolekul dividendid maha hääletanud. Midagi haiseb siinkohal, kohe väga haiseb, miks kehval ajal vaja ettevõte cashist puhtaks teha? Kaheldi ka palju nt Vene ja Ukraina edasimüüjad neile üldse maksavad tagasi, kindlasti ei ole välistatud sealsete apteegikettide pankrotid.

                        Igatahes edasi me uurima ei hakanudki. Mingis mõttes võivad halvad uudised küllaltki hinnas sees olla ja ettevõtte ees olevaid võlgnevusi väga suurelt ei oodatagi tagasi, samuti on positiivne ettevõtte kohanemisvõime. Sealt võib positiivset üllatust tulla. Samas kui ei saa aru juhatuse motiividest (kes ka ca 50% aktsiate omanikud) ja juhatus ei püüagi neid selgitada, siis võib tõsiselt kahelda, kas nad ka teiste aktsionäride huvides toimivad. Mingi teine läti ravimifirma ka laenas täitsa jõuliselt juhatuse liikmetele. Saaks sellisest praktikast aru enda väikse ettevõtte puhul kus ainuomanik oled, börsil on see ikka väga vale. Las see teema hetkel jääb.

                        Muidu mõningaid asju vaatan veel, näiteks kui mõni tuntud hea track recordiga ja väga asjaliku argumentatsiooniga investor omab mõnda aktsiat, siis on rohkem põhjust uurida seda teemat edasi. Näiteks LHV'st Stefan ja Blink teiste seas, uutele väikeinvestoritest tuttavatest nimedest Jaak Roosaare oste-müüke vaatan samuti.

                        Turust odavamalt hinnatud aktsiate puhul tuleb alati püüda ka aru saada, miks ta on odav. Grindeksi puhul on teemaks idapoolsete turgude riskid, segased raportid ja vähene avalikkusele antav info. Väga muutust pole selles näha. Arco Vara puhul näiteks (minu suurim poss) on odavama hinna põhjuseks pigem selline poegi nuheldakse isade pattude eest teema: Arco varaga kaotati väga palju raha, samuti Bulgaarias kaotati ka Gildi läbi ja omal käel üritajad põrusid. Ei taheta puutuda. Samas praeguseks on nii juhatus kui ka projektid, peaaegu kõik selle ettevõtte puhul muutunud ja minu jaoks on selle madal hind ebaõiglaselt madal (mis jällegi võib tekitada võimalust). Põhimõtteliselt meenutab seda Theseuse paradoksi http://en.wikipedia.org/wiki/Ship_of_Theseus kas miski on ikka sama kui kõik ta osad on vahetunud?

                        Eks ta jah keerulisem ole, alguses on kindlasti lihtsam teha tutvust ühisrahastuse laenudega kus muutujaid palju vähem ja tootlusootus jääb samasse kanti.

                        Kommenteeri


                        • #13
                          Natuke ka enda ühisrahastusest. Aktsiatega olin varasemalt tuttav, ühisrahastuse avastasin enda jaoks alles käesoleva aasta alguses, veebruaris-märtsis vist. Põhimõtteliselt olen ühisrahastuse taksojuht (aktsiates ka), no offence taksojuhid, lihtsalt see on investeerimismaailma släng inimeste kohta kes mingist investeerimisteemast palju ei tea, aga investeerivad ikka ja räägivad sellest ilma põhipointidest aru saamata. 2006-2008 oli selline tendents väga levinud, kõik teadsid mitmeid kes kuhugi "investeeris" või kinnisvarast tegev oli, enamusele lõppes see valulikult. Ise sain ka tolle krahhiga paugud sisse ja olen teadlik, et sama võib vabalt ka seekord juhtuda. Seetõttu proovingi riske eriti arvesse võtta, aga ei proovigi väita, et see kohe alguses õnnestub. Mingil määral astun ikka sama reha otsa uuesti, massohist nagu olen. (selles teises mõttes siiski pole, aga vist ümber enam ei veena)

                          Igatahes põhipoindid riskide vähendamisel ühirahastuse puhul hajutatus, tagatise olemasolu ja korralik kodutöö. Kui alustasin, siis blogides hakkas silma, et Bondora tootlus oli langemas, viivises laenud kasvamas. Mingid probleemid olid ka laenude välja andmise ja seisu hindamisega, automaatne tarkvara saidil näitas seda kõrgemana kui reaalselt oli. Okou, hoian eemale. Need laenud on tihti ka 3-5 aastat pikad ja sinna vahemikku väga tõenäoliselt juba mingi majanduslangus jääb, mis tekitab veelgi probleeme.

                          Kinnisvarateema tundub huvitav. Ma ei usu siin niipea olulisemat langust ja kui ka peaks tulema, siis tõenäoliselt mitte üle 5-10%. Rahaprint käib ja tegelt selle mõjud pole majandusse jõudnud veel, ainult teatud sektoritesse nagu USA börsile ja institutsionaalse raha mängumaale ehk ärikinnisvarasse (vähemalt see sektor saab lihtsamalt laenu, ei oska öelda kas veel mullis on, suuri tehinguid ja investeeringuid igatahes tehakse). Eraisikute laenutingimused on päris karmid ja sellist laenul põhinevat elukondliku kinnisvara buumi pole veel olnud, küllaltki suur osa on ostetud välja vanas heas sullis. Põhimõtteliselt allapoole riske on vähem vähemalt ca aastases perspektiivis ja sinnakanti enamus kinnisvaradiile ühisrahastuses ka jäävad. Seega ajaperspektiiv mulle sobib. Teisest küljest see teema on veel väga uus, saidid pole vist aastatki vanad veel ja positiivselt lõppenud diile veel pole (negatiivseid ka mitte), et liiga suurelt alguses ei ampsa.

                          Niisiis sektor on enam-vähem välja valitud, kus laene anda. Siin on Eestis kaks tegijat, Crowdestate ja Estateguru. Nii palju pappi pole, et oleks vaja väljapoole vaadata ja tahaks siiski eesti elu edenemisesse pigem investeerida. Igatahes, Crowdestate on rohkem kasumijaotuse põhised diilid, tootlus varieerub, Estateguru on tagatisega laenud fikseeritud intressiga. Crowdestate on varem turule tulnud, tuntum ja suurema arvu kasutajatega, mistõttu on nende projektid ka kiirelt täis märgitud, tihti mõne tunniga. Viimasel ajal polegi diile väga peale tulnud, mistõttu pole õnnestunudki investeerida sinna. Estategurusse panin €5k peale ja see on nüüdseks ära investeeritud, €300-1500 vahele on diilid jäänud sõltuvalt intressidest, riskidest ja muust. Näiteks oluline on ka see, kui palju arendusi samas piirkonnas on, siin foorumis kinnisvara teemas on see Ekspressi artikkel koos kaardiga kus arendused peal. Mõnes kohas on palju arendusi, Kalamajas nt, et praegusele Kalamaja projektile panen seetõttu väiksema summa, seal ka tagatis väiksem kui enamus keissidel.

                          Ega mu süsteem veel ideaalne pole kaugeltki ja mul pole mõtet hoida ka liiga kaua pappi kontol oodates tulevasi projekte, rahal on ajaväärtus ka ja las tiksub parem intressi all kui niisama. Väga hästi pole seda järginud ka, tagantjärgi kahetsen et Pakri alla 1k panin, see pole parim diil seal, võiks vähem olla ja mõnes varasemas rohkem nats. Lihtsalt uusi projekte ei tulnud pikalt peale ja siis mõtlesin, et panen raha genema raha. Tuleb teadlikumalt ja süsteemsemalt võtta. Eks ole alguse asi, kui juba 1-2 aastat käpp sees olnud ja regulaarselt intressi tuleb ja vanade diilide alt vabaneb, siis saab kindlasti paremini käima.

                          Hetkel viimased kolm diili pole veel tehingute all tagasimaksmisele läinud, kaks peaks õige pea minema ja üks alles avanes investeerimiseks. Praegu on €3215 diilide all mis juba tagasi maksavad ja kuine rahavoog on €26,46 + veidi sündikeerimistootlust. Loodame parimat.



                          Üks suurem kinnisvara laen on ka, mida sai juba enne mainitud. Eks see ole sarnane Crowdestate pakkumistele mingis mõttes. Sugulasel kinnisvara ostetud kesklinna piirkonnas €1400 kandist m2 kohta ja plaan teha seal remonti ca €400 eest m2 kohta ning siis müüa €2200-2300 kandist m2 kohta. Profit siis müügihind - ostuhind - kulud ja ma saan sealt mingi %. Sealkandis umbes sellised hinnad on, pigem kallimadki, uusarenduste hinnad algavad €2400/m2 ja õnneks neid päris vähe sealkandis.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            Kirjutasin LHV Arco teemas natuke, olen seal madis43 kasutajaga: https://fp.lhv.ee/forum/invest/119724

                            Kommenteeri


                            • #15
                              Eestis säästetakse ikka väga vähe: http://www.oecd-ilibrary.org/economi...074384x-table7 Alla 1% teenistusest keskmiselt. Päris kurb statistika. Niimoodi jõukaks ei saa.

                              Mitmelt blogijalt on olnud lugeda, et tihti on õpitud nö negatiivse eeskuju pealt, vanemad elavad palgapäevast palgapäevani, raha kulub alati ära kuigi teenistus ei pruugi isegi kehv olla. Tahetakse ise paremini majandada. Enamus inimesi aga niimoodi negatiivse eeskuju pealt ei kipu õppima vast. Mul on selles mõttes suguvõsas olnud ees rohkem positiivsed näited ja mõtlesin neid natuke jagada.

                              Näiteks mu vanaisa, kes oli insener ühes keemiatehases nõukogude ajal. Mingeid sääste tal oli juba nõukogude ajal ja ju ta sai need õigel ajal ära vahetatud. Igatahes ta elas väga säästlikku elu ja investeeris enda sääste erinevates aktsiaklassides. Päris hämmastav tegelt arvestades, et ta oli juba üle viiekümne riigikorra muutudes. Mingi hetk üheksakümnendate keskpaigast ta enam tööl ka ei käinud, sai tervist kahjustanud töö eest varem pensionile. Tal oli ikka väga palju säästmisnippe välja mõeldud ja viitsis sente säästa sellistes kohtadest kus endal pähegi ei tuleks: telekas ja valgustid toast väljudes kinni, pesi külma veega, kasutas odavat elektrit ära elektriradikatega öösel küttes, mitmed rohkem elektrit nõudvad tegevused jättis nädalavahetusele, kasvatas ise aiasaadusi, parandas kõike ise jnejne. Minu maitse jaoks elas liigagi tagasihoidlikult, aga see tõi kindlasti edu, sest vara hulk kasvas regulaarselt.

                              Üks esimesi investeerimisega seonduvaid mälestusi on mul see, kui vanaisa kaasa võttis Bigi võlakirju ostma 90ndate keskel, tol ajal olid intressid kõrgemad ja mäletan mingit reklaami, et kolme aastaga kahekordistavad raha vms. Üle 20% aastatootlus oli tol ajal vast tavalisem kui täna. Kellelegi laenas 90ndate lõpus umbes 50-75 000 krooni lepingu alusel, kes seda ära ei maksnud ja ta sai tagatiseks olnud 1 toalise korteri endale, mis sai mõni aeg tagasi €37 000 juures realiseeritud. Kulda ostis õigel ajal vist kusagil $800 kandis untsist, see sai millalgi €1300 kandist müüdud. Kõik tehingud ei õnnestunud muidugi, oli mingi puhkuseosaku teema, soomlaste Holiday club, kes agressiivse müügikampaaniaga talle ligi 200 000 EEK osakud pähe määris 90ndate lõpul. Vanaisa oli aga nupukas mees, kaebas kohtusse, saatis ka advokaadi minema kes asjast midagi ei jaganud ja võitis ise vastaspoolt. Kusjuures peale seda kaebas veel saamata jäänud tulu nimel ka, sel ajal oli intress 5-6% kandis ja sai selle ka kätte petturitelt. Aktsiaid omas väiksel määral, Telekomi ja Tallinki, aga pole kursis kas nendega teenida õnnestus. Tallink teenib oma kõrge võlatasemega kasumit Rootsi pankadele intressi näol, mitte aktsionäridele dividendide näol. Surma hetkel oli tal igatahes kolm kinnisvara Tallinnas, kulda, aktsiaid ja hoiuseid. Puhaku ta rahus.

                              Üks naissugulane on õpetajana üksi kahe lapse kasvatamise kõrvalt kahe korteri omanik. Ma temaga raha teemal pole rääkinud, aga ju on võimalik ka vanemõpetaja palgaga mõistlikult majandada ja investeerida kui seda tahta.

                              Ühe sugulasega oleme mõlemad proovinud erialase karjääri tegemise kaudu jõukaks saada. Ta pidevalt arendas ennast ja niipea kui tundis, et on kõrgemat palka väärt, tegi mõnes teises firmas testid ja küsis pakkumise, mille siis enda töökohal ka vahest ette lõi. Päris mitmes kohas on praeguseks töötanud igatahes. Mingi aeg tagasi teenis ta juba üle €3k neto, nüüd aga mõnda aega müüb enda tööjõudu teenusena ja teenib madalama maksumäära tõttu üle €5k, lisaks on mõnda aega tegelenud kinnisvaraga nii flippamiste kui üüri näol, sellest tuleb juba omajagu lisa. Tal mitu objekti juba ja täitsa asjaliku rahavooga nende arv kasvab veelgi.

                              Mul sarnane keiss pokkeriga. Kuna pokkerimängija pangalaenu ei saa, haigusrahasid jms sotsaiaalseid hüvesid pole, siis otsustasin end üles töötada üle €5k kuuteenistuse peale ja see on ka ära tulnud. Nüüd mul juba erialane ettevõte kus õpetame uusi pokerdajaid välja. Paraku pokker mõnda aega kokku kuivamas ja paari aasta taguseid tulusid palju raskem saavutada, uurin hetkel teisi variante, tõenäoliselt hakkan täiskohaga ettevõtjaks. Vähemalt sääste on kogutud ilusti. Hetkel tegelen Turnaproga natuke vähem, investeerimis- ja säästmistuhin on peal, aga õige pea keskendun sellele rohkem jälle kui plaanid paigas ja foorum ka ilusti toimimas on.

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X