Announcement

Collapse
No announcement yet.

Äriideed

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • MadisM
    alustas teema Äriideed

    Äriideed

    Siia võiks tulistada äriideid. Saada tagasisidet nt enda ideele või niisama soovitada teistele ideid mida ära teha.

    Kusjuures pole väga mõtet jalgratast leiutada ja kõike ise nullist välja mõelda, edukaimad ettevõtted on tihti näinud uut trendi sündimas ja siis lihtsalt paremini execute'inud kui pioneer, kes tihti peab kõik katse-eksituse meetodil läbi proovima ja see on kulukam, jäljendades jääb see asi ära. Nt Shark Tankist või lääne alustavate ettevõtete lehtedelt leiab igasuguseid ideid mida annaks siin edukalt järgi teha, konkurentsi veel pole.

  • MadisM
    replied
    Artikli põhjal ei oska otsustada, kas konkreetne tegelane oli huiar või mitte, aga asjaliku eestvedamisega võiks kinnisvarapensioni pakkumisel jumet olla küll äriideena:

    http://www.aripaev.ee/uudised/2016/0...use-voorastele

    Leave a comment:


  • MadisM
    replied
    Blogipidamine võib olla asjalik sissetulekuallikas. Eestis on inimesi küll, kes teenivad sellega viiekohalisi summasid kuus. Ühe eestlase blogi, mis teeb väga hea sissejuhatuse sellesse valdkonda: http://monetizepros.com/

    Paraku eesti keeles ja Eesti mastaapides blogimine väga välja vist ei vea, äkki kümmekond elukutselist blogi siin on ja seda pigem toidu, moe ja taoliste poppide valdkondade peal. Summad ka arvatavasti oluliselt väiksemad. Inglise keeles aga on kogu maailm valla.

    Leave a comment:


  • MadisM
    replied
    Oma Youtube kanal, kuidas see raha teenima pandi ja nüüdseks aastas üle $1 miljoni kasumit teenib:

    https://www.quora.com/What-are-some-...ich-in-5-years

    Leave a comment:


  • MadisM
    replied
    Üks äriidee, mis töötab päris paljudel elualadel. Kirjutasin sellest mingi aeg tagasi Finantsvabaduse grupis, sai omajagu laike ja mõtlesin seda ka siin jagada.

    See idee jaotub mitmesse astmesse:
    1) Tööta end üles omal alal rahvusvahelisel või vähemalt riiklikul tasemel eksperdiks. Mitte jutupaunikuks või kõige pressilemmikumaks, vaid selliseks kes kõige paremad tulemused koju toob ja selle eest ka vastava papi saab.
    2) Õpi oma alaga seonduvaid erinevaid tahke ja nüansse, tea oma ala läbi ja lõhki.
    3) Uuri ettevõltuse kohta, tee selle põhiasjad selgeks. Leia ärimudel ja pane oma putka püsti, võta esimesed töötajad.
    4) Õpeta nemad välja ekspertideks ja korda protsessi uute töötajatega.
    5) Õpeta asjalikumad mõtlema ja tegutsema nagu omanikud, tee neist partnerid.

    Niimoodi on võimalik vägagi mugaval tasemel (5* hotellid, äriklassi lennud, esinduslik maja + maamaja) pensionile minna juba suurusjärgus kümne aastaga.

    Kusjuures kaotada väga midagi pole, enda taseme tõstmise ja sellega tuleva sissetuleku kasvuga piirdumine toob ka juba olulist edasiminekut elukvaliteedis. Nt advokaadibürood, PR, disainibürood, erakliinikud ja veel paljud valdkonnad toimivadki nii, et asjalik tegelane paneb oma putka püsti, võib-olla ka 1-2 asjaliku partneriga, võetakse enda alla noored näljased arenguvõimelised tegelased ja tõmmatakse asi käima. Erialase ettevõtlusega alustades teed niikuinii enamus asju ise ja vaatad, et kvaliteet hea oleks, riski on palju vähem kui endale tundmatul või vähemalt uuel alal ettevõtlusega alustades.

    Leave a comment:


  • TrvP
    replied
    Nõustun sinu seisukohtadega igati. Eks vabaturumajanduses on palju teenuseid, mille hinnad võiksid tegelikult madalamad olla (sh õigusteenused), kuid kui radikaalseid muutusi turul ei tule, siis (nagu ennist ise ka mainisid) ei hakka keegi midagi ka muutma. Siinkohal tekib küsimus, kui krdima rikas siis keskmine eestlane tegelikult on, et jõutakse maksta maakleritasu ja kõrgeid üürihindasid (just Tallinnas) keskmiste korterite eest jne.

    Kindlasti antud turule (maakleriteenuse pakkumine) tulekuks on vaja teha põhjalik analüüs ja äriplaan, mille tulemuseks võib ollagi asjaolu, et antud turg on väga konkurentsitihe ning konkuretsis püsimiseks peab turule tulema radikaalselt uuendusliku teenusega.

    Huvitav on näha turul (Tallinnas) nt korterite müüki perioodil, kus kõik suuremad korterite arendused enamvähem samal ajal valmis saavad (Tartu mnt arendus, kopliliinid jne). Ei tea, kauaks ostjõudu meil jätkub. Aga eks see arutelu läheb antud alateemast välja.

    Kui kellelgi mõne lepingu sätte või lepingu projektiga küsimusi tekib, võib teada anda (pean seda kasulikuks endale eelkõige enesearendamise osas) Praktiseerin lepinguõigust igapäevaselt ning ka koolis juura magistrikraadi omandamine pooleli + varasemalt tegelenud võlgnevuste sissenõudmisega. Samuti, kui keegi mõistliku tasu eest nõudeõiguseid soovib loovutada, võib PS-i saata.

    Last edited by TrvP; 01-15-2016, 09:56 AM.

    Leave a comment:


  • karupoeg
    replied
    Minu arust kõige parajam huumor on korterite üürikuulutused, kus nt maakleritasu 600 €, tagatis 600 € ja igakuine üür 600 €. Tallinna üüriturul korterid tulevad ja lähevad megakiirelt (nõudlus suur). Tekib küsimus, et mida sisaldab maakleri vahendustasu peale kuulutuse üles panekut ja avatud uste paari tunni korraldamine (+ nkn vestlused tel teel jne).


    Üüriturust - ui ma oleks üürileandja, siis mind ausalt öeldes väga ei huvitaks see, kui palju üürnik maaklerile teenuse eest maksma peab ning samamoodi ei huvita mind absoluutselt see, kui palju maakler sinna tunde sisse pani. Potentsiaalse üürnikuga lõpuks kohtud ise nagunii, lased maakleri kaudu saata tutvustava kirja jm.

    Seega - üüriturul jonnitakse minu arvates vale puu all. Nii kaua kuni on sellers market (ehk siis korterid lähevad nagu soojad saiad nagu sa ise ka välja tõid) ei muutu midagi. Kui on buyers market ja korterid seisaksid jõude, siis hakkaksid ehk omanikud ka mõtlema lisandväärtusele tehingu juures. Olgu selleks siis kasvõi otse üürimine.

    Nüüd, mis puudutab müügiturgu, siis reeglina on turuosalistel üldkulud sarnases suurusjärgus. Töötajate palgad on sarnases suurusjärgus jne. Isegi kui erinevused oleks 30%, siis kliendile pakutavas hinnas on see vahe a la 3500 tuh eur to 5000 EUR max. Ja olgu siin numbrid somewhat figuratiivsed. Kui ma teen potentsiaalse 150 tuh tehingu valdkonda mitteteadvana, siis see tuhat eur siia sinna ei muuda enam suurt pilti. Ühekordne tehing ning vale koht, kus juuti mängida. Pigem võtan endale kallima ja ennast tõestanud maakleri. Täiesti tavaline turusituatsioon.

    Seega on minu arvates kogu kammajaa liiga lõpptarbija perspektiivist lähtuv.

    Ja siin kaks varianti:
    1) Nagu sa ise ka ütlesid, siis mõelda välja väga innovatiivne lahendus (kui teaks, siis teeks ära). Aga ilma täpseid kalkulatsioone ja analüüsi tegemata puusalt tulistada, et hindades on õhku ja selle peale oma strateegia rajad ei ole asi, mis tunduks perspektiivikas. Kui analüüsid seda näitaks, siis seda ka ilmselt tehtaks.

    2) oodata uut masu ning siis vaadata, kuidas a6-ga sõitvad maaklerid võimlevad
    Last edited by karupoeg; 01-14-2016, 10:49 PM.

    Leave a comment:


  • TrvP
    replied
    Keskendume nt Tallinna ja mingil määral Tartu turule. Ülejäänud suhteliselt väikeste mahtudega, julgen oletada. Karupoeg, hästi saadud 1% maakleriteenus 24 korteri pealt. Well played. Sa vaatad maakleri poole pealt seda, et maaklerile jääb 1000 €. Müüjale on see kulu 3- 5000 €. See, kuidas maakler enda kulud optimeerib, see on tema enda teha, Ma leian, et arvestades, et enamus kliente (võin ka eksida, kuid julgen oletada) leitakse kinnistutele läbi interneti portaalide, st maakleri töö ei ole enam sellise kaaluga kui vanasti, koormus peaks olema loogiliselt võttes vähenenud.

    Julgen sügavalt kahelda, et sitt maakler on müüt. Seda ikka leidub, võib- olla on endal juhtunud lihtsalt halvad vahendajad olema (potensiaalse ostja, üürijana). Eks igas valdkonnas äärmused esindatud. Karupoeg, nõustun igati, et kuna enda aeg on kallis ja võimalik selle ajaga rohkem teenida, kui ise kinnistu müügiga tegeleda ja sealt pealt säästa, siis kindlasti mõistlikum variant maakler palgata. Oma eelmises postis ma tõstatasin küsimuse, et kas oleks võimalik pakkuda optimeeritumat lahendust ning tänu väiksematele kuludele viia teenuse hinda alla.

    Minu arust kõige parajam huumor on korterite üürikuulutused, kus nt maakleritasu 600 €, tagatis 600 € ja igakuine üür 600 €. Tallinna üüriturul korterid tulevad ja lähevad megakiirelt (nõudlus suur). Tekib küsimus, et mida sisaldab maakleri vahendustasu peale kuulutuse üles panekut ja avatud uste paari tunni korraldamine (+ nkn vestlused tel teel jne). krediiditasutused on sellele leevendust pakkunud, ei pea koheselt 1 800€ välja käima, vaid saab korraliku intressiga väikelaenu võtta. lol.

    Eks peab tunnistama, et tegelikult antud valdkonnas on konkurents väga tugev. Kuid sellest olenemata, kui suudaks turule tulla optimeerituna ja innovaatilisemana, siis kas võiks sel asjal perspektiivi olla?

    See, et kirjutad alla üüri või müügilepingule ning pärast taunid seda, et maakler tegi midagi valesti, seda ei saa tema süüks panna. Allakirjutaja omandab õigused ja kohustused, mitte maakler. Maakler teeb on tööd ju siis enda jaoks hästi. Palju praktiseeritakse seda, et jutt on üks, aga lepingusse läheb üldsõnaliselt või teisiti. Pärast esitada kahju nõuet vms on pea võimatu, kuna raske on tõendada, et räägiti teist kui lepingus kirjas ja kinnistul lasuvad nt varjatud puudused.

    Seda ametit sooviks kunagi poole kohaga kogemuse pärast proovida.

    Leave a comment:


  • Majandaja
    replied
    Madis ja sa ei arvesta ka seda, et tihti peab maakler korterit müügi/üüri eesmärgil näitama 50+ inimesele ja sinna end kohale reaalselt vedama. Üüri/müügi kuulutuste panek erinevatel lehtedel on enamasti maksustatud. Igasugused meilivestlused/telefonivestlused potentsiaalsete ostjate/üürijatega. Kinnisvara kuulutuste sisestamine erinevatel lehtedel samuti. Lisaks veel ettevõtte poolsed kulud (kontoripinna rent jms). Kindlasti on jobusid maaklereid, aga reageerid veidi kindlasti üle.

    Leave a comment:


  • karupoeg
    replied
    nõus-nõus. aga siin tulebki mängu see, et kui ma oleks omanik, siis mul ei oleks väga suurt huvi tulla ja rääkida kui palju sauna kütmisega aega läheb kui keegi teine teeb selle töö mu eest ära ja sina maksad ka veel selle eest. Sellele võib osaliselt muidugi vastu vaielda, aga.. sellers market ja seda mõtlesingi selle paradigmade muutuste all.

    Minul konkreetselt oli väga ok maakleritöö, sest telefonivestlusi oli ca 2 tunni jagu, 2x käisime kohal, 20 meilivahetust + hilisem support. Seda muidugi sellepärast, et omanik börsiettevõtte juhatuse liige ja seega ilmselt väga erandlik näide.

    kokkuvõtvalt - kui raha vedeleb maas, siis oleks see suure tõenäosusega juba ära võetud, sest tegemist ei ole tohutult keerulise sisenemisbarjääriga turuga.

    my 2 cents lihtsalt arutelu mõttes.

    Leave a comment:


  • MadisM
    replied
    Maaklerite puhul ma kardan, et suure enamuse puhul ei ole tegu heade töötajatega ja nende töömaht on olematu. Vaevalt enamus väga hästi oskaks lepingu kõiki punkte lahti seletada ja nt minu keisi puhul oli suure eduka büroo maakleri ainus ülesanne panna lepingusse kirja korteris olev mööbel ja taoline ning ta tegi seda valesti. Lisaks kohale tulemisele reaalselt pool h jagu sisulist tööd ja seegi valesti. Rääkimata sellest, et talviseid kommusid valetas allapoole ja korteri sisustuse kohta väitis, et saun läheb max poole h'ga soojaks, reaalselt 1,5-2h. Tegi lihtsalt juttu, mis aitaks kiirelt lepingu sulgeda, aga mis minu kui maksja jaoks oli selgelt kahjulik jutt.

    Lepingupõhjad leiab ise, kirja annaks panna sisustuse ise, kohale tulla ise ja jääks mõttetu tasu ära. Ma olen täitsa kindel, et tänapäeva töömahtude juures (netist kv portaalist kliendi leidmiseks ei pea maakler üle poole h tegema midagi) annaks sama kehva tulemust saavutada vabalt paarisajase tasu eest ja korraliku tulemuse motiveeriks ka väiksem vahendustasu % ära.

    Leave a comment:


  • karupoeg
    replied
    vana teema juba, aga tulles selle kinnisvaravahenduse juurde, siis maksin ka ise arco vara maaklerile üürides 530 + KM. Natukene kahju oli, kuid tuleb aru saada, et sektoris on vähemalt täna jõud omanikul/müüjal. süsteemi muutus eeldaks paradigma muutust. Kui paradigma muutus toimub, siis konkurentsieelis n.ö. pühapäevaharrastajal on 0, sest olemasolevad ettevõtted suudavad ennast olemasoleva ilmselt kiiresti ümber positsioneerida. Vajalik know how on ettevõttes olemas, lihtsalt seda know how-d ei pea praeguses situatsioonis kasutama.

    Mäletan, kui noorem olin, siis pereliige tegi arenduse 24 korteri ning 40 meek mahuga. Müügiga tegeles kinnisvarabüroo ning teenustasu 1%, sest maht suur. buumiaeg, korterid läksid poole aastaga ning 400 tuh bürool teenitud. Küsisin ka, et kas idioodiga tegemist või mismõttes 400 tuh niimoodi ära anda. Oleks võinud ise müüa. Kuid hea büroo :
    1) tõi konkreetse kulu 10x tagasi tänu sellele, et oskas hinnata perspektiivi - müüki pandi ehituse ajal hindadega, mis olid turust üle, kuid maja valmides olid turule vastavad
    2) vastav know how endal puudus ning
    3) keegi peab ju töö ära tegema. Hea töötaja tahab palka ning see palk hakkas toona ja hakkab ka praegu 2k EUR+. Sisuliselt on vaja töötajat hoida palgal terve projekti ulatus e umbes aasta. Rääkimata siis punkt ühest.

    Seega on fakt tegelikult see, et näkku visates on need summad muidugi suured, kuid kulusid lahti arvestades... Tegemist on siiski ühe korteri puhul a la 150 tuh tehinguga, millest büroo saab nt 3-5 tuh. Käibekas, ettevõte kulud, tööandjamaksud maha, saab maakler ehk mingi tonni. Mina ei tahaks, et minu 150 tuh tehingut haldaks mingi jorss, kes saab selle eest a la 250 EUR. Hea vend lihtsalt ei tööta sellise tasuga.

    Ja lõppkokkuvõttes on iga teenuse puhul häid ning halbu teenuse pakkujaid ning pikemas perspektiivis paneb asja paika turg. Kaldun arvama, et see "sitt maakler, niikuinii midagi ei tee" on kergemat sorti müüt sektori kohta, millest kõik arvavad isiklikust seosest tulenevalt midagi teadvat Kuid tegelikult väga ei tea. Pokker ka lihtne mäng, kaks kaarti...

    Seda näitab ju ka tegelikult praktika, sest niivõrd avalikul turul, ei ole pmst ühtegi edukat ettevõtet, kelle praktika erineks ettevõtetest, kes turul edukad.

    Ei?

    Leave a comment:


  • MadisM
    replied
    Teooria on kena, praktika aga jääb optimistlikust teooriast suures enamuses kaugele maha. Nt vaatasin Lasnamäe äripindu rendiks, alla sajaeurose hinnaga on üürida KV.ee's 9-10 pinda, millest 4 on maa tasapinnal. Arvestama peaks €100 kanti keskmise kuumaksega, ehk 20 ratast on vaja ainuüksi rendikulude katteks. Kui realistlik on täismahutatavus saavutada ükskõik mis alal? 0 lähedane, hästi tegutsedeski jääb see 60-80% vahele, kehva plaani ja executioni korral alla selle. Lisaks vargused, keegi täispeaga lõhub ära vms, mingi bomš tuleb sisse ööbima ja kuseb-situb täis rattad. Igast jura juhtub. Videovalve väiksel määral aitab, aga ega see bomshi ukselt tagasi ei keera, nt mu eelmise kesklinna korteri prügikastid olid ka suletud hoovis ja lukustatud eraldi ruumis, aga enamus ajast oli bomsh seal sees, ka kaamera silma all tehakse ka igasuguseid lolluseid, youtube on täis neid videoid. Siis kohtukeiss peal või sotsiaalmeedias negatiivne tagasiside levimas, inimesed ei usalda, käive väheneb, miinus suureneb jne. Nt mul oma ettevõttes oli eelmine aasta üle €5k eest varguseid juba oma inimeste poolt. Äriplaan peab keskmiseks stsenaariumiks ja kehvadeks juhtumiteks valmis olema, et oleks mõtet tegeleda. Sitt kipub juhtuma.

    Oleks magalarajooni rattaparkla mingi väga kasumlik äriidee oleks keegi ammu ära teinud, kindlasti on paljud ettevõtlikud inimesed selle idee peale tulnud. Suurusjärgus €150-200 tulusid ühe äripinna pealt keskmiselt on ülimadalate marginaalidega värk kui üldse õnnestub plussi jääda. Pigem hakkab pauke tulema ja selle tulubaasi pealt ootamatuid kulusid ära ei kata. Võta eelduseks nt €175 tulusid kuus, sellest -100 rendi eest, -30 videovalve, ca €2000 (rattahoidjad, videovalve) investeering võiks end ca 2 aastaga ära tasuda (mul tasuvad enda investeeringud ettevõttes enamasti alla poole aastaga ära) mis teeks lisa -100, ütleme töötaja 15 boksi peale keskmise palgaga, see teeks lisa -€100 kulusid ettevõtjale. Ma näen juba püsikulusid ca €350 kuus rattahoidja kohta, millele lisanduvad igasugused ootamatused. Üks rattahoidja peaks ca €500 genema kuus, et nulli jõuda ja 20-30% võiks ka kasumiks jääda. Kui €600-700 kanti pole võimalik boksi pealt kuus tulu saada, siis ma ei liigutaks lillegi, sul tundub tulubaas jäävat pigem €150 juurde. Praegune ärimudel on vägagi linnaametnike armust sõltuv ja vajab suuri pingutusi efektiivsuse saavutamiseks ka juhul kui keskerakondlaste persed ära suudeldud on. Juba see linnaametnike suvast sõltumine ja nendega suhtlemise vajadus on nii vastumeelne, et mul oleks vaja vähemalt €1000 tulusid saada boksi pealt, et üldse kaaluks seda

    Edit: vabandan kui tundub, et püüan su äriideed maha teha. Proovin lihtsalt konservatiivse investori ja ettevõtja seisukohast vaadata asja. Paraku tuleb äriplaanis ruumi ka negatiivsete üllatuste jaoks jätta, muidu ei vea välja.

    Leave a comment:


  • Foxman
    replied
    50 ratast hoiukoha kohta, aastases perspektiivis on täiesti saavutatav arv. Loomulikult ei tule see lihtsalt putkale silti naelutades vaid tuleb teha ka aktiivset turundus ja teavitustööd. Samuti pole sellist teenust võimalik pakkuda kellegi keldriboksis. Selleks on vaja eraldi sissekäiguga pinda, mis oleks võimeline mahutama ca 100 ratast. Selliseid pindu on tegelikult olemas näiteks suletud äripinnad, soojussõlmed, mis olid ehitatud veneaegsete seadmete tarvis, mis tänapäevaste lahenduste juures enam ruumi ei võta, sama lugu ilmselt alajaamade pindadega. Nutikate lahendustega (riputuskonksud, rattariiulid) on see maht täiesti teostatav. Valveteenuse hind ilmselt ei küündiks suuremaks kui eraomanike kodune valve, ühekordne investeering on alguses seadmetele. Kõige rohkem kulub sellele ca 1000 €, hiljem kuutasu ca 30 €. Konteinerid on samuti võimalik teha niiskuskindlaks ning ka paigaldada seade, mis niiskust eraldaks. Pinda ei pea kütma, piisab kui on sobiv kliima.

    Antud ettevõtmine ilmselt tasub ära ainult magalarajoonides, mujal oleks võimalik teenust pakkuda näiteks kohalike seltside doteerimisel, kui seda vajalikuks peetakse.

    Arvestuslik kohatasu on 5 € kuus, see on väga mõistlik hind. Arvestama ei peaks ainult ratta hinda vaid ka inimese mugavust ja turvatunnet. Kui sa ei pea muretsema ratta olemasolu pärast keldriboksis ning ei pea seda iga päev viiendale ja alla tassima, on see väga head müügiargumendid. Ka 200€ maksev ratas on selle omanikule väärtuslik ja kui ta seetõttu sellega rohkem sõidab, siis on sellest rohkem rõõmu ka talle endale. Võimalikud pinnad on ilmselt muuks otstarbeks kasutud ja annavad näiteks korteriühistutele pisikese lisateenimis võimaluse rendi näol. Kui panna siia kõrvale ka vajaliku teenuse olemasolu, on sellise pinna omamine ja rentimine väga kasulik ka ilma üüratut rendiraha küsimata.

    Leave a comment:


  • TrvP
    replied
    Kinnisvara portaalidest:
    KV.ee ja City24 ning yyr.ee on täitnud need eesmärgid, et isik saaks ise enda üüri/ müügi kuulutuse lisada portaali. Pigem inimesed ei soovi ise kuulutada ajapuuduse ja kohati teadmatuse tõttu. Samuti arvatakse, et tänu maaklerile sõlmitav notariaalne müügileping on justkui 110% vettpidav (samas võiks maakleriteenuselt säästa ning võtta mõnelt tunnustatud advokaadibüroolt konultatsiooniteenust + nkn notaril kohustus lepingu osapooltele selgitada lepingu tegelikku sisu). Enamus maakleriteenuseid pakkuvad ettevõtted tuginevad ka sellele, et neil oleks justkui kliendibaas, kust on võimalik leida ostja. Pole enam 90ndad, et korteri müümine sõltub suuresti tutvusringkonnast, neti ajastult võimalikule kliendile on ligipääs palju lihtsam.

    Võtame näiteks 100 000 € maksva keskmise korteri Tallinnas, üldjuhul maakleritasu sellelt summalt on 3000 - 5000 €. Olen viimasel ajal suht tihti kinnisvara turul huvi pärast silma peal hoidnud, siis tõusetub suurema osa maaklerite osas küsimus, et kas nad teevad ka reaalselt ka pingutusi, et korter saaks müüdud. Samuti oleks huvitav teada statistikat, palju on reaalselt tänu maakleri osavale jutule kinnistuid müüdud. Enamustel on pildid halva kvaliteediga, kuulutus minimaalselt sõnastatud jne. Muidugi üheks maakleritasu suuruse põhjuseks on see, et mõne korteri müügiks võib kuluda 0,5 - 1 aastat ning selle aja sisse võib mahtuda palju tööd (näitamised, e- mailide vahetus, telefonitsi suhtlemised jne).

    Maakleriteenusel on katet korralikult. Kui tulla turule ettevõttega, mis pakub maakleriteenust nt poole võrra odavamalt, kas oleks jätkusuutlik?
    Last edited by TrvP; 01-13-2016, 11:13 AM.

    Leave a comment:

Working...
X