Announcement

Collapse
No announcement yet.

Äriideed

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Äriideed

    Siia võiks tulistada äriideid. Saada tagasisidet nt enda ideele või niisama soovitada teistele ideid mida ära teha.

    Kusjuures pole väga mõtet jalgratast leiutada ja kõike ise nullist välja mõelda, edukaimad ettevõtted on tihti näinud uut trendi sündimas ja siis lihtsalt paremini execute'inud kui pioneer, kes tihti peab kõik katse-eksituse meetodil läbi proovima ja see on kulukam, jäljendades jääb see asi ära. Nt Shark Tankist või lääne alustavate ettevõtete lehtedelt leiab igasuguseid ideid mida annaks siin edukalt järgi teha, konkurentsi veel pole.

  • #2
    Nt üks oleks selline pool hobi pool äriprojekt. Nagu on Eesti maitsed täna nimeline fb leht, nii võiks olla ka paar sarnast asja veel, nt Eesti käsitöö joogid, käsitöötooted, põllumajandussaadused, mis endale huvi pakub ja mida oskad huvitavalt edasi anda. Võimalik, et neist mitmed on tehtud ka. Paraku Eesti mastaapides sellise blogimislaadse värgiga ära vist ei ela, aga kui nt käsitöö õlled meeldivad ja oskad neist huvitavalt rääkida oma blogis, siis turunduse jaoks antakse tasuta kast vabalt. Võib-olla siin mõni ilu- või elustiiliblogija elab ära, aga nišiteemadel jääks see pigem hobiprojektiks.

    Kommenteeri


    • #3
      Kunagi sai peetud plaani teha taksode äpp, oli välja mõeldud ja paberile pandud juba päris palju asju mis hiljem taxify's kasutusele tulid. Paraku aga ei hakanud lihtsalt otsustavalt peale ja kui taxify tuli välja, siis polnud enam mõtet ka, Eesti on liiga väike et mitut ära mahutada.

      Taxify rahuldab taksode kutsumise probleemi kiiremini ja teoorias vist ka kuluefektiivsemalt kui taksofirmade oma kiisu-süsteem. On aga veel üks tööstusharu, milles võiks sellist positiivses mõttes revolutsiooni teha: kinnisvaravahendus. Nt siin artiklis arutatakse mis ülesanded olid maakleril 10-20 aastat tagasi ja mis täna, ilmselgelt nende tööülesannete hulk on oluliselt kahanenud, aga küsivad ikka sama ulme summasid vahenduse eest. Korteri müügi puhul 3-5% või üüril ühe kuu üür on ikka tegelt ulme kui reaalselt läheb ühe tehingu peale puusalt pakkudes ca 20-30h? Eriti nõme on see ostja või üürija seisukohast, nt üürisin hiljuti korteri, maakler tegi omaniku heaks vast 10-20h tööd, minu jaoks 2-3h tööd ja ma maksin ikka täissumma ära.

      Nagu Shark Tankis öeldakse: There has to be a better way! Tõsiselt! need tegevused annaks oluliselt ära optimeerida ja kasvõi 10-30% hinna eest ära teha. Suur osa maaklereid ei jaga ööd ega mütsi sellest mida nad klientidele müüvad, samal tasemel teenindust saaks pakkuda vabalt ca 20% hinnaga vs praegune. Info netist kättesaamine on ülilihtne, see juba võtab enamuse maakleri kohustustest ära, lepingute mustandid on vabalt saadaval jne. Konveiermeetodil annaks seda kuidagi oluliselt kiiremini teha, üks inimene pildistab, üks näitab 50-100 korterit regulaarselt kuu jooksul. Ega maakler niikuinii ostja või üürniku huvide eest väljas pole ja kuigi palju objektidest tea, kes tahab kodutööd teha, see peaks võtma mingi ehituseksperdi vms isiku kaasa kes ära kontrollib, et kõik korras on. Need inimesed saaks vabalt teha seda tööd madalama hinna juures ikka vägagi arvestatavate palkadega. Kinnisvara vahendus ei tohiks nii palju maksta. Täitsa võimalik, et see tööjaotuse mudel parim lahendus pole, aga selles vallas annab kindlasti efektiivsemalt tegutseda.

      Edit: veits järgi mõeldes, siis tuleks lihtsalt teha keskkond, kus omanik saab sisestada oma info, soovi korral osta veidi müügijuttu mõnekümne euri eest kuulutusse, vajadusel mõnekümne kuni paari saja euri eest lepingusse sisse panna konkreetsed tingimused ja korteris olevad asjad jne, ise ette näidata ja voila, olekski oluliselt odavam teenus olemas!

      (maksin üürimise eest €790 + km maaklerile ja olen tagantjärgi enda peale päris pahane, sain ainult 2-5h tööd selle eest maaklerilt...)

      Kommenteeri


      • #4
        See viimane idee on küll päris hea. Platvorm, kus üüri ja müügi kuulutused on otse omanikult. Kuulutuse sisestamine maksab, aga on kõvasti soodsam jne. Vb isegi saab lepingu põhja tellida jne. Sellel ideel küll kõvasti potentsiaali minu arust.

        Kommenteeri


        • #5
          Selliseid tasuta saite küll ja veel olemas. Dokumentatsiooni saab anyway outsourceda. Iseasi on hakata mingit vahendusteenust hakata pakkuma, aga dunno, midagi revolutsioonilist siin ei ole.

          Kommenteeri


          • #6
            Originally posted by rahaa View Post
            Selliseid tasuta saite küll ja veel olemas. Dokumentatsiooni saab anyway outsourceda. Iseasi on hakata mingit vahendusteenust hakata pakkuma, aga dunno, midagi revolutsioonilist siin ei ole.
            Selliseid saidid pole just teab mis populaarsed, kus otse omanikult üürimine või ostmine. Ise korterit Tartu ajal üürisin või nüüd Tallinna ostsin, siis küll selliseid saite väga ei leidnud. Suht väljasurnud need üksikud, mis tehtud olid.

            Kommenteeri


            • #7
              Ma olen mõelnud midagi põllumajanduses ette võtta, aga paraku pole aega, teadmisi, oskusi ega ka näiteks juhilube, et linnast välja saada

              Enamus teemad võtavad aastaid et potentsiaalini jõuda (õunapuud, kalakasvandus) ja ka päris suuri alginvesteeringuid, nt viljakasvatamine hakkab ära tasuma vast kusagil 100-200 ha või suuremagi pinna pealt.

              Üks teema aga tundub huvitav: seened. Mitte need maagilised, pole minu teema. Mis iganes söögiseened. Nt nagu need endised IT ärimehed teevad: https://www.facebook.com/seenehunt/

              Point siis selles, et vilja hakkab andma 3-6 kuuga, saab mitu saaki aastas, riiulites või muud moodi kõrgusesse lastes kasvada annab ka sama pinna kohta rohkem saaki saada ja boonuseks võib PRIA või mõni taoline asutus ka suure osa kuludest lihtsalt kinni taguda, nagu MEES! (as in mees taob kõik kinni). Kõlab nagu bisnisplan!


              Näiteks siin üks alustav ettevõtja otsis investeeringut seenekasvatusse: http://tarkinvestor.ee/foorum/viewtopic.php?t=3847 Seal teemas mainiti, et eestis on seda päris palju üritatud ja pole ära tehtud kasumlikult, kõik katsed on pankrotti läinud. Fuck that! enne minu Turnaprod polnud ka pokkerimängijaid kasumlikult staketud eestis suuremas mastaabis. Peaaegu kõik on tehtav kui piisavalt hästi teha ja seene puhul need eelmises postis toodud pooltargumendid annaks nagu lootust, et võiks olla.

              Kusjuures olen selle Jaanusega ühendust võtnud ja väike võimalus veel eksisteerib, et miskit saab asja, aga ta tahab seda minu jaoks ebavajalikult suurelt kohe ette võtta ja seetõttu keegi pole alustavale ettevõtjale ligi 200k andnud ka, nüüd uurib PRIA'lt. Eks näis.

              Igatahes kui keegi tegutseb selles valdkonnas mingite edusammudega ja tahaks veidi suuremalt katsetada, siis ma võin teoorias käpp olla küll. Tundub nagu teema millega väike gämbol võtta.

              Kommenteeri


              • #8
                55 madalate kuludega äriideed. Paljusid äritegevusi saab alustada vägagi madalate kuludega ja näiteks hetketöökoha kõrvalt hobi korras järjest oskusi ja teenistust kasvatades sellele üle minna. See artikkel tutvustab neist mõningaid ja osade puhul on toodud ka alustamiseks sobivaid raamatuid.


                veel äriideid: http://www.entrepreneur.com/article/246400

                Kommenteeri


                • #9
                  Mul on olemas hea äriidee, mis sai esitatud ka Ajujahi konkursile ning mis sai ka edasi 100 parima idee hulka. Nüüd on asi soiku jäänud ajapuuduse ja kapitali puudumise tõttu. Siiski pole seda päris maha matnud ja leian, et endiselt on teema aktuaalne ning vajab lahendust.
                  Idee on lihtsustatult öeldes selline. Plaan on rajada rattahoiukohad kortermajade juurde. Kas kasutada ära olemasolev pind (keldrid, garaažid, muud panipaigad, vanad soojus või elektrisõlmed), mida saaks vajaduse järgi kohandada või rajada eraldi hoiukoht näiteks vanasse merekonteinerisse, mis on linnapilti sobivaks disainitud. Rattakohad oleks sellistes parklates personaalsed, kuutasuga ja muidugi oleks hoiukohas kaamera valve ja kaasaegsed juurdepääsusüsteemid (mobiilirakendus). Sarnaseid teenuseid on veel, kuid pigem pakuvad need lihtsalt hoiukohtade väljaehitamist, mitte nende haldamist ja teenuse pakkumist.

                  Kui on veel huvi antud idee kohta, võtke ühendust- rattahoid@gmail.com, https://www.facebook.com/rattahoid/

                  Lennukaid ideid!

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Tere tulemast foorumisse ja iseenesest huvitav äriidee.

                    Paraku aga kardan, et sellega on Eestis turg nii väike, et ei ole võimalik kriitilist massi taha saada mujale laienemiseks, mõned põhjused:

                    1) Kliima, ratas on praktiline sõiduriist ca 6-7 kuud aastas
                    2) Rattateid vähe ja küllaltki ohtlik liikluskultuur, ise ei julgeks Tallinna liikluses sõita.
                    3) Eelnevast tulenevalt on aktiivseid rattureid vähe.
                    4) Eestlased üldiselt ei taha väga tasusliste teenuste eest maksta, nt ajakirjandus netis, filmide ja sarjade piraatlus jne.
                    5) Eelnevast tulenevalt on võimalikke kohti teenuse pakkumiseks vähe ja tulubaas väike.

                    Nt suure korrusmaja peale on sul nt 10 rattaomanikku, kellest kolm oleks äkki potentsiaalsed kliendid (ülejäänutel panipaik olemas või korteris ruumi vms) ja neilt saaksid teenustasu mõned kuud aastas. Tundub hooajaline ja suht vähese tulususega ärimudel, ei pruugi paigalduskulusidki ära katta hooldusest ja mingisugusest kasumist rääkimata. Isegi kui rattahoid on nt 5-10 korrusmaja peale, ei pruugi see asi ära tasuda. Idee oleks mõistlikum kui paneksid rattahoiud üles kohtadesse, kuhu inimesed rattaga sõidavad ja siis nt 50 sent kuni €1 tunni eest küsiksid, nii saaks mingi käibe taha enda väiksemale arvule rattahoidudele. Paraku sellistes kohtades tihti aga linn või kaubanduskeskus, pood, mis iganes asutus paneb ise tasuta rattahoiu üles ja tasulise teenusega sul taaskord võimatu võistelda. Isegi ütled, et sarnaseid ettevõtteid on veel, kes küll haldamist ja teenuse pakkumist ei paku. Võib-olla keskmiselt €100-200 ratta peale keskmine rattaomanik ei tahagi aastas nt €50-100 veel lisaks parkimise peale aastas kulutada, hinna ja parkimistasu suurus on paigast ära. Autodel nt €500-1000 parkimisele aastas €10k auto eest oleks parkimistasu 5-10% auto hinnast, palju mõistlikum suhe.

                    Vast oleks mõistlikum ilma videovalveta odavam nö minimum viable product valmis ehitada ja sellega käive taha saada, edasi vajadusel premium teenust (videovalvet) peale müües?

                    Äkki kunagi tulevikus kui rattateid rohkem ja paremini hooldatud, elektrirattad ka juba levinumad (need on kallimad ja on rohkem vajadust valvega parkimiskoha järgi), inimesed rikkamad ja rattapark kallim, siis vast tekib nõudlus sarnase teenuse järgi. Iseenesest nt Taanis või Hollandis võiks see mudel vabalt töötada, kuigi kindlasti on nendes kohtades sel juhul juba korralik konkurents ees ka. Praegu tundub risk-reward veits kehva.

                    Praegu soovitaks sul see idee sahtlisse hoiule panna ja mõelda mõni teine ärimudel välja ja sellega pihta hakata.

                    Kommenteeri


                    • #11
                      Kujutan ette, et miinimumvariant nt selle konteineri idee puhul võib olla tehtav lihtsalt panipaigana, mahutagu nt 15-20 ratast ära, müüa ca €25 aastamaksu ja nt €3 kuumaksu alusel kohti, kui selliste hindade juures ja nt €500 aastase rahavooga ära tasub, siis anna tuld. Ei näe keskmise rattaomaniku seisukohast pointi palju rohkem maksta. Kusagil kalamajas võid jah saada ka €100 aastamaksu või €15 kuumaksu küsida, seal suured rattafännid elamas. Paraku kellegi keldriboksi rent võtaks juba liiga suure ampsu rahavoost ära. .

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Ei ole antud väidetega nõus, tänan sellegipoolest vastukaja eest. Selgitan ka põhjuseid vastavalt punktidele:

                        1) Just kliima ongi põhjus, miks on vaja ratast kusagil hoida ka väljaspool hooaega. Kasutult seisev ratas on korteris risti jalus ning kui seda saaks turvaliselt hoida nii pidevalt kasutades kui ka hooajaväliselt, on see väga hea argument.
                        2) Rattateid tuleb pidevalt juurde ja seda kiiremini, mida rohkem rattaid kasutatakse. Liikluskultuuriga on meil nagu ta on aga siiski leian, et rattaga liiklemine pole ohtlikum kui näiteks jala liigeldes ja pean ise seda küllalt turvaliseks. Pole ka kuulnud, et siin ratturite suremus probleemselt suur on.
                        3) Aktiivseid rattureid on siiski piisavalt ja kui oleks kusagil turvaliselt ratast hoida, tuleks ilmselt ka juurde.
                        4) Eestlane ei erine muust eurooplasest selles suhtes. Teda tuleb veenda teenuse vajalikkuses, teha see võimalikult turvaliseks ja mugavaks ning kasutajaid tuleb hoogsalt juurde.
                        5) Teenuse pakkumise potentsiaal on tohutu. Kuna mugavuse eeldusena ei tohiks selline hoiukoht asuda korterist kaugemal kui 700m, siis on selliste parklate rajamise asukohad teenuse pakkumise seisukohalt päris suure tihedusega. Rääkimata erinevatest linnadest ja ka riikidest, kus sarnased magalarajoonid olemas on.

                        Ma arvan, et 10 ratast kortermaja peale on väga madal eeldus. Tihti on korteris rohkem inimesi kui üks ning ka rattaid mitu. Suur üheksakordne maja võib elukohaks olla mitmesajale rattaomanikule. Tõsi, kõik ei hakkaks ilmselt kohe kliendiks ja väike osa neist ka mitte kunagi. Kuid päris palju on ilmselt ka neid, kes hetkel ei osta ratast, kuna seda pole kusagil hoida. Arvan jätkuvalt, et see oleks kasumlik ettevõtmine. Pean ühe näidiskoha valmis tegema...
                        Videovalve- nii seadmed kui teenus läbi interneti pole ammu enam luksuskaup. Suhteliselt head seadmed on isegi eraisikule taskukohased ning teenus läbi neti samuti igal pool kättesaadav. Ilmselt pole sa teemaga kursis.

                        Kui rääkida hoidmisele kuuluvast tasust, siis pole just teab mis odav iga aasta keldrist varastatud ratast asendada või rõdul rooste läinud seadmeid hooldada.

                        Lõpetuseks üks artikkel antud teema kohta Delfist: http://tallinncity.postimees.ee/2878...utoa-lakke-voi

                        Kommenteeri


                        • #13
                          Optimism on hea ja vajalik, aga tasuks lähtuda realistlikest või isegi pigem konservatiivsetest eeldustest. Ega jah kui üks rattahoidla on ca 1km raadiusega piirkonna peale, siis polegi vaja mitusadat rattaomanikku kortermaja peale, see kümmekond piisaks kah. Sai ca 4 aastat tagasi veel Lasnamäel elatud ja tol ajal oli seal ikka väga vähe rattaid näha, vabalt võis 9 kordse maja peale 10-20 ratast olla, 5kordses tundus alla kümne rattakasutaja. Eks parema hoiuvõimaluse korral tekib ka juurde kasutajaid nagu sa isegi arvad.

                          Paraku kardan kas nt väljas seisev konteiner oma olematu temperatuurikaitsega on hea koht üldse ratta hoidmiseks talvel? Mingi niiskus tuleb märjemate ilmadega ka paraku sisse ja siis võib kliima oma töö teha roostetamisega.

                          Prooviks numbreid pureda. Mis oleks mõistlik teenustasu hind rattaomanikule? €100-200 hinnaga ratta eest aastas €50 hoiutasu maksta on natuke palju imo, väga rõõmus ise poleks. Ütleme saad €4 kuumakse kätte. Võtame nüüd tüüpilise väikse keldriboksi, see mahutaks ütleme heal juhul 5-8 ratast, täituvus % ca 60% juures (tasub realistliku stsenaariumiga arvestada alguses), see teeks kuiseks rahavooks objekti eest ca €15-20. Paraku keldribokside omanikud küsivad pigem sellest rohkemgi renti, keldriboksid laiemalt langevad pigem ära valikust. Peaks joppama inimeste peale kes lubavad sul enda teenust enda keldris tasuta pakkuda, et ära tasuks. Vabalt võib selliseid rohelise mõtteviisiga inimesi leiduda, aga nende ülesotsimine on ka samamoodi aeg ja vaev.

                          Tundub, et tuleb jääda lootma olematu rendihinnaga pindadele odavama hinnaklassiga rataste puhul, tulekski linnalt sebida mingeid asukohti, millel üürimise kuutasu 0 lähedane on. Vabalt võib linn vastu tulla, rohelist tegutsemist soodustatakse ja autode vastu võideldakse. See aga jälle suurem lisatöö kui lihtsalt city24st kõne tegemine ja lepingule allkirja panemine, Tallinna puhul pead ju veel mõne keskerakondlase selga ka kratsima selleks, kolmandik sulas jne. Ajakulu, mis tihti võrdub palgakuluga on alustavate ettevõtete suurimaid kulusid ja liiga kiire kulude kasv on üks põhipõhjuseid, miks alustavad ettevõtted uksed kinni panevad

                          Tundub, et tuleks alguses teenust pakkuda rattafännide elukohtade läheduses, kalamaja ja sarnased kandid kus inimestel samas ruumi vähe olla võib, eramajade piirkonnas mõttetu. Nendes kohtades saaks mõnevõrra kõrgemat hinda küsida, äkki isegi €10-15 kanti kuus. Alguses nt 5-10 rattahoidu sellistesse kohtadesse üles panna. Kui seal on majanduslikult mõttekas, siis laieneda teistesse potentsiaalselt rattarohkematesse kantidesse.

                          Aga isegi ütleme maksimum €15 kuutasu kätte saades ei tundu see mingi suur rahalehm tüüpi äriidee olevat, ütleme boksi pealt saad max 20 ratast kätte korda €15, see teeks €300 kuist tulu, 10 sellist hoidu ja sul on €3000 kuist tulu. Tuleks sellest veel km maha arvestada, püstipaneku kulud, hoolduskulud, valvekulud, rendikulud jne. Ja see on veel vägagi optimistlik stsenaarium. Hea kui sellise tuluvoo pealt ühe väikse palga ära majandab, netopalgale lisaks tulevad veel ju ca 70% ulatuses palgast tööjõumaksud lisaks. Peaks mastaabid taha saama kiirelt, et oleks mõtet tegutseda ja saaks teenust pakkuda. Kusagil 100 rattahoiu juures tekiks alles piisavalt tulusid, et 2-3 töötajat palgata ja jääks veidi üle rahavoogu laienemiseks ka. Väga efektiivselt tuleks tegutseda, kuluefektiivselt neid püsti panna, rendipindu sebida 0 lähedaste kuludega, reklaami teha kuluefektiivselt jne.

                          Tallinna peale vast nii 250-500 sellist putkat on saavutatav kunagi kauges tulevikus ja see mingeid väga suuri rahavooge ei too. Teistes riikides on kas sarnased asjad olemas või kui nähakse, et ka kehva kliimaga Tallinnas selline asi töötab, siis teeb keegi teine selle välismaal ära, laienemispotentsiaal kohe maha lõigatud. Välismaal jala ukse vahele saamiseks oleks vaja väga kiirelt tegutseda ja paarsada hoidu saavutada, et konkurents ei jõuaks tärgata.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            Kinnisvara portaalidest:
                            KV.ee ja City24 ning yyr.ee on täitnud need eesmärgid, et isik saaks ise enda üüri/ müügi kuulutuse lisada portaali. Pigem inimesed ei soovi ise kuulutada ajapuuduse ja kohati teadmatuse tõttu. Samuti arvatakse, et tänu maaklerile sõlmitav notariaalne müügileping on justkui 110% vettpidav (samas võiks maakleriteenuselt säästa ning võtta mõnelt tunnustatud advokaadibüroolt konultatsiooniteenust + nkn notaril kohustus lepingu osapooltele selgitada lepingu tegelikku sisu). Enamus maakleriteenuseid pakkuvad ettevõtted tuginevad ka sellele, et neil oleks justkui kliendibaas, kust on võimalik leida ostja. Pole enam 90ndad, et korteri müümine sõltub suuresti tutvusringkonnast, neti ajastult võimalikule kliendile on ligipääs palju lihtsam.

                            Võtame näiteks 100 000 € maksva keskmise korteri Tallinnas, üldjuhul maakleritasu sellelt summalt on 3000 - 5000 €. Olen viimasel ajal suht tihti kinnisvara turul huvi pärast silma peal hoidnud, siis tõusetub suurema osa maaklerite osas küsimus, et kas nad teevad ka reaalselt ka pingutusi, et korter saaks müüdud. Samuti oleks huvitav teada statistikat, palju on reaalselt tänu maakleri osavale jutule kinnistuid müüdud. Enamustel on pildid halva kvaliteediga, kuulutus minimaalselt sõnastatud jne. Muidugi üheks maakleritasu suuruse põhjuseks on see, et mõne korteri müügiks võib kuluda 0,5 - 1 aastat ning selle aja sisse võib mahtuda palju tööd (näitamised, e- mailide vahetus, telefonitsi suhtlemised jne).

                            Maakleriteenusel on katet korralikult. Kui tulla turule ettevõttega, mis pakub maakleriteenust nt poole võrra odavamalt, kas oleks jätkusuutlik?
                            Last edited by TrvP; 01-13-2016, 11:13 AM.

                            Kommenteeri


                            • #15
                              50 ratast hoiukoha kohta, aastases perspektiivis on täiesti saavutatav arv. Loomulikult ei tule see lihtsalt putkale silti naelutades vaid tuleb teha ka aktiivset turundus ja teavitustööd. Samuti pole sellist teenust võimalik pakkuda kellegi keldriboksis. Selleks on vaja eraldi sissekäiguga pinda, mis oleks võimeline mahutama ca 100 ratast. Selliseid pindu on tegelikult olemas näiteks suletud äripinnad, soojussõlmed, mis olid ehitatud veneaegsete seadmete tarvis, mis tänapäevaste lahenduste juures enam ruumi ei võta, sama lugu ilmselt alajaamade pindadega. Nutikate lahendustega (riputuskonksud, rattariiulid) on see maht täiesti teostatav. Valveteenuse hind ilmselt ei küündiks suuremaks kui eraomanike kodune valve, ühekordne investeering on alguses seadmetele. Kõige rohkem kulub sellele ca 1000 €, hiljem kuutasu ca 30 €. Konteinerid on samuti võimalik teha niiskuskindlaks ning ka paigaldada seade, mis niiskust eraldaks. Pinda ei pea kütma, piisab kui on sobiv kliima.

                              Antud ettevõtmine ilmselt tasub ära ainult magalarajoonides, mujal oleks võimalik teenust pakkuda näiteks kohalike seltside doteerimisel, kui seda vajalikuks peetakse.

                              Arvestuslik kohatasu on 5 € kuus, see on väga mõistlik hind. Arvestama ei peaks ainult ratta hinda vaid ka inimese mugavust ja turvatunnet. Kui sa ei pea muretsema ratta olemasolu pärast keldriboksis ning ei pea seda iga päev viiendale ja alla tassima, on see väga head müügiargumendid. Ka 200€ maksev ratas on selle omanikule väärtuslik ja kui ta seetõttu sellega rohkem sõidab, siis on sellest rohkem rõõmu ka talle endale. Võimalikud pinnad on ilmselt muuks otstarbeks kasutud ja annavad näiteks korteriühistutele pisikese lisateenimis võimaluse rendi näol. Kui panna siia kõrvale ka vajaliku teenuse olemasolu, on sellise pinna omamine ja rentimine väga kasulik ka ilma üüratut rendiraha küsimata.

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X