Announcement

Collapse
No announcement yet.

Eesti majandusuudised

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Eesti majandusuudised

    Siia võiks jagada ja arutada huvitavaid uudiseid, statistikat jne Eesti majanduse kohta.

    Nt Sõnajalad on rajamas Ida-Virumaale tuulikutööstust: http://majandus24.postimees.ee/34460...-1400-tookohta

    Sellised numbrid on Eesti mõistes juba peaaegu makroökonoomika. Väga vajalikud lisatöökohad Ida-Virumaale sealse majanduse mitmekesistamiseks ja põlevkivi ajastust välja tulemiseks

  • #2
    Saaremaale tehakse kalatööstus, mis on 6-7 korda suurem kui kõik teised kalakasvatajad kokku: http://arileht.delfi.ee/news/uudised...st?id=73412001

    Eks tootmise püsti paneku ja müügini läheb veel vähemalt 5 aastat aega, aga positiivne uudis igatahes. Huvitav mitu töökohta see Saaremaale juurde loob?

    Kommenteeri


    • #3
      Nafta langemine ikka mõjub valusalt tootjatele ka Eestis, VKG koondab ligi 500 inimest: http://majandus24.postimees.ee/34695...gi-500-inimest

      Üldiselt selles sektoris on palgad keskmisest kõrgemad, eriti veel arvestades Ida-Virumaa üldist tööturgu kus valikuid väga palju pole. Seal on keemiatööstuse töökohad omajagu üle keskmise teenistusega. Selliste erasektori töökohtade kadumisega üldiselt asi ei piirdu ka, kui suur osa palgasaajaid on majandusest väljas ja tootmisüksus väljas, siis see kandub edasi ka teistesse sektoritesse, söögikohtadel, poodidel, VKG koostööpartneritel jne käive kahaneb. Praktika on näidanud, et iga kadunud otsese töökoha kohta kaob veel kaudselt 1,5-2,5 töökohta ja hetkel veel Eesti Energia või Alexela Kiviõli koondamisnumbreid ei teagi, nemadki ei pääse sellest väga tõenäoliselt. Korralik pauk Ida-Virumaale igatahes. Loodetavasti suudavad seal majandust mitmekesistada.

      Kommenteeri


      • #4
        PKC pani Eestis tootmise kinni, koondatakse 613 inimest Keilas: http://majandus24.postimees.ee/35791...ab-613-inimest

        Suur pauk Keila linnale ja ka laiemalt Harju- ja Läänemaa inimestele. Üks ajastu on selgelt läbi saamas: odava allhanke ajastu. Nüüd peame ise kõrgemat lisandväärtust looma ja sellele ümber orienteeruma. Eks selliseid ettevõtteid on ka omajagu tekkimas, aga üleöö see muutus ei käi ja vahepeal võib koondatud inimestel päris raske olla. Loodetavasti ei heida nad meelt, õpivad ümber ja leiavad uued töökohad. Eks riik ja ettevõtjad võiks ka siinkohal õla alla panna ja aidata situatsiooni leevendada.

        Kommenteeri


        • #5
          Päris majandusuudis pole, aga sobib küll Eesti kohta käivasse teemasse. http://memokraat.ee/2016/03/inimesed...-on-neid-vaja/

          Käsitleb rahvastikuga seotud probleeme ja proovib lahendusi leida. Huvitav lõik artiklist:

          "Berkeley ülikooli professor Enrico Moretti on oma raamatus The New Geography of Jobs näidanud, et teabemahukat äri ajavates piirkondades toob iga kõrgtehnoloogilise, eksportiva töökoha loomine kaasa keskmisel viie täiendava töökoha tekke samas linnas: “Kõrgtehnoloogilised töökohad on ühe piirkonna jõukuse põhjuseks, ja arstid, juristid, katusepanijad ja joogaõpetajad on tagajärg.” Silicon Valley puhul on selleks koefitsendiks lausa 6.2, just nii palju tekib keskmiselt uusi töökohti, et igale Facebooki või Google’i tarkvaraarendajale kohvikus latte’t serveerida, tema juukseid lõigata, teda Uberiga ringi sõidutada või talle koduks kortermaju ehitada."

          Nii ta olema kipub, kõrgete palkadega eksportivate töökohtade loomel on väga suur positiivne panus ka majandusse laiemalt. Tulekski soodustada kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse tulekut (nt sotsmaksu lagi) ja iduettevõtluse arengut. Viimast vähemalt tehakse ja startuppide teemas sai jagatud linki, kus Eesti iduettevõtjate rahulolu riigi panusega on üks kõrgemaid maailmas. Selles valdkonnas on kiire kasv ja suur kõrgepalgaliste töökohtade lisandumine.

          Mis sektorites veel on tuhandeid kõrgepalgalisi ekspordile suunatud töökohti?

          Mäetööstus põlevkivisaaduseid, õlisid ekspordib, aga paraku madalad naftahinnad on kõvasti kahju teinud sellele ja töökohtade arv vähenemas. Hetkel vast nafta tagasi üles tiksumas, aga hinnatase jääb varasemaga võrreldes madalaks.

          Siit leiab ka mingi ülevaate palgatasemetest, info küll mõne aasta tagune, aga üldpilt väga muutunud pole
          http://stat24.ee/2014/03/millised-erialad-on-tasuvad/

          Kõrgemad palgad on valdkondades nagu:




          Õigusteadust eemalt vaadates enda väheste teadmiste pealt vähemalt kuigipalju ekspordiks ei lähe. Vähemalt on kompetents olemas ja kohapealseid asju tehakse hästi.

          Finantsvaldkonnas on ka kõrged palgad, aga välispankadega rahulolu on madal, laene väga anda ei taheta, varahalduse tulemused on kehvad, mida näitab ka siinsete aktiivselt juhitud fondide olematu maht maailma mõistes mõnekümne miljoniga fondi kohta.

          Tervise puhul tundub riiklik arstisüsteem küllaltki okeilt opereerivat tööjõupuuduse tingimustes ja erakliinikutes käib soomlasi järjest rohkem iluoppe ja muud tegemas, seda vast võib juba eksportivaks sektoriks pidada. Loodetavasti tuleb tulevikus seetõttu ka rohkem välismaale läinud Eesti arste tagasi.

          Tehnika aladel mingeid konkreetseid üle 1000 töötajaga eksportivaid valdkondi väga ei paista, samas lubavaid ettevõtteid on, mis kasvavad kiirelt.

          Arhitektuur ja ehitus ei tundu ka kuigipalju eksportiv, Soomes-Rootsis ehitusmahud vast langemas ka, Merko tegemised Leedus on tublid, aga eksportiva sektori tiitlit pigem ainult selle pealt ei annaks.


          Aga mis ma ikka seletan, Praxis on selle kohta teinud väga asjaliku uurimuse: http://www.praxis.ee/wp-content/uplo...ajandusest.pdf

          Kommenteeri


          • #6
            http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/...a-lainud-eesti Paraku nii kahjuks on, poliitikute arvates ongi Eesti valmis ja võib lasta kõrgel poliitikupalgal enda pangalaene rahus teenindada. Ise tööd teha ei viitsi ja elu on lill. Eks neil endil kindlasti on ka.

            Kommenteeri


            • #7
              http://www.aripaev.ee/uudised/2016/0...diliselt-palju

              "Eesti liisinguturu esimese kvartali uusmüügi maht oli 257,3 miljonit eurot, mis on 32,15% enam, kui aasta varem, teatas Liisingühingute liit. Viimati oli selline kasv 2005. aastal.

              Esimeses kvartalis kasvas enim masinate ja seadmete sektor (48,1%), millel on 30% osakaal kogu uusmüügi portfellist. Oluliselt kasvas ka kommertssõidukite (24,1%) ning sõidukite (21,4%) finantseerimine, viimased on endiselt suurima osakaaluga (42%) kogu uusmüügi portfellist. "



              Liisimine kui rahvussport võtab järjest suuremaid mõõtmeid. Saaks aru, et liisitakse tööks vajalikke seadmeid, masinaid ja autosid, aga päris suur osa on lihtsalt sõidukite liising. Vaadates linnapilti, siis mitte just kõige odavamate autode liising. Nii kui keskklassi välja murrad tuleb kohe kolmandik sissetulekust auto alla ära lukustada? Absurd

              Kommenteeri


              • #8
                juhtivate munitsipaalametnike palgad rallisid ligi 15%: http://pluss.postimees.ee/3678391/ig...il-on-ise-hind

                Mis on sellise jama õigustus? Oli kusagil suur majanduskasv? Tehti midagi erakordselt hästi? Paljudes kohtades väljaspool Tallinnat rahvaarv väheneb, tuleks hoopis palka langetada kuna vähem arv maksumaksjaid on sama arvu munitsipaalametnikke-reisisaatjaid üleval pidamas.

                Kommenteeri

                Working...
                X