Announcement

Collapse
No announcement yet.

Huvitavad lingid ja artiklid

Collapse
X
  • Filter
  • Time
  • Show
Clear All
new posts

  • Huvitavad lingid ja artiklid

    Hei

    Siia võiks tulla huvitavaid linke ja artikleid finantsteemadel või mis mingil määral seonduvad raha asjadega. Väga täpselt määratlema ei hakkaks, päeva jooksul ikka käib meediast ja erinevatest infovoogudest läbi põnevaid artikleid ja linke, mis võiks teistele ka huvi pakkuda. Koondame need kõik siis kokku ja saab jooksvalt arutleda teemade üle. Julgelt võite pommitada siia linke, mis väärivad teie arvates tähelepanu

  • #2
    Teen kohe ise otsa lahti, Jack Ma tundub huvitav karakter

    http://www.businessinsider.com/jack-...ampaign=buffer

    Kommenteeri


    • #3
      Veel üks huvitav lugemine tänasest, täitsa kenasti ühtib ka minu arvamusega ning mis põhjusel sai loodud ka see foorum siin. Koht koos käimiseks, mis oleks arendav ja kasulik kõigile osapooltele. Tihti aga päriselus ei ole piisavalt aega, et näost-näkku koosviibimistel käia ja foorum on sellele väga hea alternatiiv.

      http://www.aripaev.ee/arvamused/2015...mustab-joukust

      Kommenteeri


      • #4
        Efteni fondipere tuli uue tootega välja: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/0...innisvarafondi

        Senised fondid on viimasel ajal olnud €500k miinimum ja seega kätte saadavad vaid väga rikastele või fondidele. Pensionifondid on neid võtnud omajagu, kui juba niivõrd konservattivne raha teemas on, siis peaks riskid ka nende jaoks talutavad olema. Selles fondis on hetkel €10k miinimum, eks see potentsiaalsete huviliste ringi mõnevõrra suurendab.

        Kui saaks nii 2-3k jagu võtta, siis vast võtaks, hetkel 10k jääb mu liigast välja.

        Huvitav oli see, et mingi aja pärast võib fond börsile tulla. Eestist Pro kapital on suht sarnane moodustis börsil. Pole viimast uurinud. Börsil vast saaks väiksemalt ka võtta, siis võib huvi olla küll kui hind mõistlik on.

        Kommenteeri


        • #5
          Efteni fondi kohta ka fondivalitseja arvamus seisust ärikinnisvara turul ja tulevikunägemus: http://www.adaur.ee/efteni-kolmanda-...ilne-ning-rat/

          Kommenteeri


          • #6
            http://rahvuslane.blogspot.com/2015/...ata-suuri.html

            Kommenteeri


            • #7
              Ammu teada värk jah, laenu peal elavate riikide elatustase korrigeerub mingi hetk oluliselt allapoole kui mingi kriitiline piir ületatakse, karikas üle keeb. Kreeka on esimene kes seda tunda saab. Keegi kommenteeris seda, et tänu madalale võlakoormale meil inimesed liiguvad välja, see on osaliselt tõsi (suurem põhjus siiski see, et 25 aastat tagasi meie alguspunkt oli lihtsalt nii palju madalam, paraku seal kiiresti ei ehita riiki üles ja rikkust ei kogu). Kreeka aga näitab, mida see võla mädapaise plahvatus tähendab, SKP kukub oluliselt rohkem kui Eestis ja Lätis 2008-2009, äkki kokku isegi 50% ja juba praegu on seal paras emigratsioon. Siingi juba omajagu kreeklasi. Mingi hetk tõmbab see ka Skandinaaviat meile lähemale allapoole ja võib näha vastupidist rahvastiku liikumist, sealt siia. Näiteks Portugali puhul juba inimesed liiguvad taas Brasiiliasse, sest see on neile järgi jõudnud ja võimalusi omajagu rohkem.

              Kusjuures tehakse nalja, et seoses pagulaskriisiga peaksime siia kutsuma etnilisi rootslasi hoopis. Mingi hetk on võimalik, et nad peavad ise läheneva kodusõja eest pagulastena põgenema, seal moslemite arvukus kasvab jõudsalt.

              Kommenteeri


              • #8
                Põnev ja eluliste näidetega lugu Tallinna börsi veteraninvestorist kes investorite TOPis 10. kohal.

                http://www.aripaev.ee/Miljon%C3%A4ri...C3%B6%C3%B6das

                Kommenteeri


                • #9
                  Sarnane lugu ühest börsile investeerivast advokaadist, esimene kolmandik artiklist on investeerimise kohta, ülejäänu advokaatide kohta: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/0...tatud-advokaat

                  Kommenteeri


                  • #10
                    Originally posted by MadisM View Post
                    Sarnane lugu ühest börsile investeerivast advokaadist, esimene kolmandik artiklist on investeerimise kohta, ülejäänu advokaatide kohta: http://www.aripaev.ee/uudised/2015/0...tatud-advokaat

                    Äkki oleks võimalik mõlemad artiklid täispikkuses siia kopeerida? Isiklikult puudub äripäeva tellimus.

                    Kommenteeri


                    • #11


                      Aastaid Äripäeva investorite TOPi esikümnes, aga ka esirikaste edetabelis trooninud Aleksander Pajuri (63) on Tallinna börsi muredest ja rõõmudest osa võtnud selle avamishetkest alates. Pea kaks kümnendit investeerimiskogemust on ta viinud tõdemuseni, et börs on justkui loterii, kus häving ei hüüa tulles. „Sai ostetud odavalt, müüdud kallilt! Alustatud sai aktsiate ostudest 1000 krooni väärtuses ja nii samm-sammult!“ meenutab ligi 1,3 miljoni euro suuruse investeeringuga Tallinna börsil tänavu Investorite TOPis 10. kohale tulnud Pajuri. „Entusiasm uue [aktsia] vastu oli oluliselt suurem kui rahalised võimalused.“
                      Juba ammu enne seda, kui siinne börs 1996. aasta 31. mail kauplemiseks avati, kuulus Pajuri asutajaliikmena Remedia, Harju KEKi, Glaskeki ja Mõigu Ehituskoondise aktsionäride ringi. Üldreeglina oli aktsiakapital, ja osaühingute puhul osakapital, asutamisel väike. Samas oli aga varasid ehk reaalset väärtust suurusjärkude võrra rohkem, meenutab investeerimisveteran kauboikapitalismi algusaastaid.
                      Nii näiteks asutati 1992. aasta märtsis alkoholitootja Remedia (tuntud eelkõige ehk Kiiu Torni ja Monopol viina poolest). Kuna oli veel rublaaeg, siis osakapital oli 24 300 rubla. Pajuri osalus oli 1800 rubla. „See ei olnud suur raha, umbes kuupalga suurune,“ räägib ta.

                      Et äri õitses, siis valdavalt läbi fondiemissioonide aktsiakapitali suurendati. 1996. aastaks oli see paisunud juba 6 miljoni kroonini. Pajuri osalus oli kasvanud 432 000 kroonile.
                      Muinasjutulised tehingud.

                      20 000 krooni ehk esimesed dividendid laekusid paar aastat varem. Selle eest ostis Pajuri erastamisväärtpabereid EVPsid, mis olid vajalikud osalemaks Saku Õlletehase, Hotell Olümpia, Tallinna Lihakombinaadi ja Eesti Gaasi avalikel väärtpaberite aktsiaemissioonidel Tallinna börsil. „Ja loomulikult sai EVPsid kokku ostetud väga soodsa kursiga, mistõttu neid jagus pakkumistel!“ märgib ta.
                      Oskust ja õnne investeeritud raha enam kui mitmekordistada jätkus hiljemgi. 1997. aasta suvel müüs ettevõtja Forekspangale 5000 Remedia aktsiat hinnaga 30 krooni tükk. Mõni päev hiljem ostis ta pea sama palju aktsiaid hinnaga 10 krooni tükk Remedia aktsionäridelt, kes olid valdavalt sama ettevõtte töötajad. „Kusjuures kaubeldigi just 10 krooni raames. Miks pank ostis 30ga, ei saanud aru. Mitte midagi taolist tänases päevas ei toimu. See oleks justkui muinasjutt!“
                      Pajuri hinnangul oli Tallinna börsi aktsiate kurss sajandivahetusel valdavalt ülespoole kaldu. Kindlust süstisid igapäevaselt Aktuaalse Kaamera lõpus Tiina Joosu teated uutest börsirekorditest. Mitmekordsed kasumid kasseeris Pajuri sisse nii riigi majanduse lipulaeva Hansapanga aktsiatelt kui ka Kaubamaja osakutelt.
                      1995. aasta mais sisse antud taotlus osta 5000 EVP eest 46 Saku Õlletehase aktsiat teenisid end aga suisa 15kordselt tagasi. Kuni 2008. aasta sügiseni, taanlaste Carlsbergi ülevõtmispakkumiseni, oli 850 krooni suurune rahapaigutus tootnud aastate jooksul 3134 krooni dividendi. Ülevõtmise eest maksti 8927 krooni.
                      Nõnda tõdebki Pajuri, et tolleaegne börsile sisenemine ja seal kasumi teenimine oli võrreldamatult lihtsam ja garanteeritum, kui on seda täna. Ja kuigi raha oli ka siis vähe, olid võimalused suuremad.
                      „Raha teenimiseks olid kõik vahendid head. Oma krooni tulek lõi ju kõikidele sisuliselt võrdse olukorra, raha polnud kellelgi! Mina kasvatasin tol ajal mitmel hektaril kartuleid. Ja seda tegin ikka ise! Füüsiliselt oli see väga raske, keha sai tohutu koormuse. Ka piima ja liha tootmine ei olnud võõrad. Aga sellest oli ka rahalist abi,“ meenutab ta. „Ja ega ma siis teenitud raha oma tarbeks ära kulutanud, ostsin ikka aktsiaid juurde! Müüsin soodsalt oma sõiduauto, teenides 3500 USA dollarit. Müüsin kartulikasvatuseks soetatud põllumajandustehnika. Ka siit teenitud raha läks aktsiatesse, fondidesse, võlakirjadesse!“
                      Tagasilöögid ei heidutanud.

                      Pajuri osales pea kõikidel uute aktsiate väljalaskmistel ja seda teadmisel, et need hakkavad kohe tõusma. Valdavalt nii juhtuski, kuniks paljud neist sööstsid erinevatel põhjustel hoopis langusse. „Aeg ja võimalused olid teised ja eks ma olin ka 20 aastat noorem. Mingi hasart tõukas tagant. Tunnistan oma viga, et ma ei taibanud langevaid aktsiaid realiseerida,“ möönab ta.
                      Ehkki lausa muinasjutulisi tehinguid võib Pajuri investorikarjäärist noppida palju, ei jäänud tulemata ka tagasilöögid. Tallinna Lihatööstuse aktsiad lasti välja ostuks EVPde eest 1996. aastal, pankrot kuulutati välja aasta hiljem. Ligi 14 000 krooni eest ostetud aktsiad tuli kanda kahjumisse. Sama teed läks 45 000 krooni eest ostetud osalus Maapangas (Keila Pangas) mõned aastad hiljem.
                      Veelgi suurema miinuse oli Pajuri enda kinnitusel sunnitud sisse võtma Forekspanga likvideerimisest. „Eks väikeaktsionäridesse suhtuti üldse pankade poolt üleolevalt. 14 aastat hiljem saame teada, et Ühispanga tehtud ülevõtmispakkumine oli ebaõiglase hinnaga – 38 krooni asemel oleks see pidanud olema 64 krooni aktsia eest. Sõna otseses mõttes veelgi nahaalsemalt käitusid Rakvere Lihakombinaadi suuromanikud, kus lausa tasuta taheti aktsiad kätte saada!“
                      Toona oli kujunenud arvamus, et kui aktsia langeb 5 päeva järjest, siis tuleb müüa, ja kui tõuseb sama arv päevi, siis osta. „Mina pole seda omaks võtnud! Tagantjärele tarkusena oleks ehk pidanud seda tegema,“ möönab Pajuri, lisades, et huvi aktsiate omandamiseks aitas kaasa ka reaalsete dividendide saamisele Harju KEKist, Glaskekist, EKEst, Normast ja mujaltki.
                      Pajuri tunnistab, et paljud ei mõistnud tol ajal, mida aktsiatesse investeerimine üleüldse tähendab, ent see oli ka loomulik, kuna tegemist oli täiesti uue asjaga. Oma ettevõtte asutamisest saadi tema sõnul küll aru, aga sellest, miks peaks võõrasse firmasse raha paigutama, valdavalt aru ei saadud. Ka risk oli tema sõnul justkui võõrnähtus – aktsiate hinnad valdavalt ja pidevalt tõusid. Börsi mustade päevadeni oli siis veel aega.
                      Praegu on Pajuri aktsiate ostmise puhul rahunenud. „Möödub nädalaid, mil pole huvi tundnud, mis börsil toimub,“ selgitab ta. „Ja ega seal midagi erilist ka toimu, kõik on hangunud olekus! Täiesti külmaks jätavad mind teiste riikide aktsiad, seesuguse mänguri vaim mul puudub!“
                      Pajuri toonitab, et seni, kuni ise ei ole aktsionär, jääb börs kaugeks. „Et seda lähemale tuua, kinkisin oma lapselapsele sünnipäevaks ühe firma aktsiad, millele eelnes ka väärtpaberikonto avamine! Loodan, et see samm annab talle tulevikuks mõningase soodsa tõuke! Elame-näeme!“

                      Kommenteeri


                      • #12
                        Möödunud aastal 70 000 eurot dividenditulu teeninud advokaat Anti Aasmaa kulutab suurema osa teenistusest oma hobile, milleks on investeerimine.
                        Investeerimispisik nakatas advokaatide dividendidedetabelis 56. kohale tõusnud Aasmaad ammu. Esimesed aktsiaid ostis ta keskkooli ajal 1995. aastal. “Need olid Saku Õlletehase aktsiad. Pärast seda tekkis huvi ja hakkasin juurde ostma,” meenutab ta.
                        Kuna Aasmaa ema elas Soomes, siis tekkis tal seal võimalus teha esimesed investeeringud investeerimisfondi kaudu. See oli suur samm edasi, sest võrreldes praegusega oli toona keerulisem välisbörsidele kauplema pääseda ja ka infot oli vähe. “Praegu saan infot LHV portaalist ja Äripäevast. Loen huviga investor Toomast,” märgib Aasmaa. Lisaks loeb ta investeerimisraamatuid.

                        Balti börsifirmad ja India

                        Aasmaa eelistab investeerida dividendiaktsiatesse. Neljandik tema portfellist on Balti börsifirmade aktsiad, suurema osakaaluga on kasiinofirma Olympic. Lisaks on ta viimasel ajal oluliselt panustanud Indiale ning investeeris ka vendade Talpseppade loodud Etalon Varahalduse aktsiatesse.
                        Indiasse investeerimise idee tuli Aasmaal tänu oma teisele hobile – reisimisele. “Investeerin sinna investeerimisfondi kaudu. Kui seal käisin, jäi mul mulje, et see on nii õudne koht, et seal saab ainult paremaks minna.”

                        Kõige õnnestunumaks investeeringuks peab ta neid aktsiaid, mis on ära võetud ehk Hansapanga ja Eesti Telekomi aktsiad. Suurimaks ebaõnnestumiseks oli aga panustamine Venemaale, mille osakaal portfellis oli vahepeal 15–20%. “Uskusin, et Venemaa hakkab arenema ja 1990. aastate lõpus seda piirkonda ka palju propageeriti,” meenutab Aasmaa.
                        Kokku on ta investeerinud umbes 150 000 eurot, praegu on portfelli väärtus kasvanud 250 000 euroni. “Ma ei ole seadnud endale eesmärgiks dividende reinvesteerida, aga lõppkokkuvõttes on need läinud reinvesteerimisele,” märgib ta. Aasmaa on investeerinud ka kinnisvarasse, Tallinnas Pikal tänaval asuv advokaadibüroo kontor kuulub talle.
                        “See on konkreetne asi konkreetses kohas. Sel aastal on räägitud börsikrahhist, olen USA positsiooni suuresti likvideerinud ning investeerinud kulda ja hõbedasse,” lisab ta.

                        Edasi tuleb sealt juttu vaid juurateemadel.

                        Kommenteeri


                        • #13
                          Natuke muid uudiseid ka peale Kreeka kriisi.

                          Ferrari aktsiad viiakse börsile:
                          http://arileht.delfi.ee/news/uudised...ks?id=71900081

                          Merko tütarfirma sõlmis Leedus 6,5mln + KM lepingu:
                          http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2...eurose-lepingu

                          Tänu sellele uudisele tõusis ka Merko aktsia hind peale 3 stabiilset päeva.

                          Kommenteeri


                          • #14
                            Kusjuures Merko puhul ei usu, et see leping väga liigutas, see on ikka väike tegelt Merko kohta, neil suurusjärgus 250 milline orderbook. Sellised uudised peavadki regulaarselt käima, kui neid käiks harva, siis oleks negatiivne, business as usual ei tõsta hinda. LHV foorumis kahtlustati, et keegi suurem oli väljumas, kes siseneb ja väljubki kiirelt ja seetõttu oli hind langenud siin 8 kanti, nüüd ta väljas ja hind saab tagasi liikuda. Esmaspäeval ka turg tõusis üldiselt, kõik aktsiad tõusid ja see tõus polnud üle turu keskmise nagu positiivse uudise puhul juhtuda võiks. Üldiselt Tallinna turul peab aktsia liigutamiseks uudis kas väga positiivne või väga negatiivne olema, väiksematele uudistele ei kiputa üldse reageerima.

                            Kommenteeri


                            • #15
                              Huvitav kas Olympicu korralikud hasartmängutulud liigutavad aktsiat ülespoole?
                              https://newsclient.omxgroup.com/cdsP...ssageId=832176

                              Kommenteeri

                              Working...
                              X